Emafirmad reklaamivad end grupi kasumiga

Näiteks Hansapanga Grupi eelmise aasta puhaskasum oli 81 miljoni krooni võrra suurem kui Hansapanga kasum. Kui börsiteadetes võimendab Hansapank agressiivselt grupi finantsnäitajaid, siis jaotamisele ei läinud mitte kogu grupi, vaid emaettevõtte kasum.

Hansapanga ökonomist Mart Tõevere ei pea konsolideeritud kasumi peale mängimist lihtaktsionäridele hämamiseks. «Kokkuvõttes on tütarettevõtted püsti pandud Hansapanga vahenditega, nad kuuluvad sajaprotsendiliselt pangale,» põhjendas Tõevere.

«Osa tütarde kasumist jõuab dividendina emaettevõttesse ja makstakse sealtkaudu aktsionäridele. Kogu kasumit ei maksta ju kunagi dividendideks,» rääkis ta.

Hansapanga tütarettevõte Hansa Liising maksis eelmise aasta kasumi arvel emafirmale hiljuti 97 miljonit krooni dividende. See raha ei lähe Hansapanga analüüsi osakonna juhataja Margus Kiseli sõnul kohe aktsionäride vahel jaotamisele, vaid kantakse panga äriseisus jaotamata kasumi reale ja tuleb kasumijaotuses arvesse alles järgmisel aastal.

Kiseli sõnul on kogu kasumi jaotamata jätmise põhjus selles, et Hansapank peab täitma kapitali adekvaatsuse nõude ning raha läheb panga kapitaliseerituse suurendamiseks.

Hansapank võinuks ju Hansa Liisingu dividendide arvel maksta aktsionäridele rohkem dividende, aga sel juhul oleks ta pidanud ise kohe kuskilt väljast kapitali otsima, lisas Tõevere.

Forekspank sai vastupidi eelmisel aastal puhaskasumit 74,8 miljonit krooni, grupi kasum oli 11 miljoni krooni võrra väiksem. Samas Forekspank eelmise aasta eest dividende ei jaganud.

Forekspanga turundusjuhi Ranno Pajuri sõnul on Eestis üldse vähe aktsionäre, kes hoiavad aktsiaid dividendide pärast. Enamiku eesmärk on teenida aktsia hinna tõusu pealt ja sellest lähtuvalt on Pajuri sõnul õigem välja mängida kogu grupi kasum.

KPMG audiitor Sulev Luiga ütles, et Eesti raamatupidamisreeglite kohaselt arvutatakse aktsiaseltsi kasum üldiselt kapitaliosaluse meetodil. Pangad kasutavad peamiselt rida-realt konsolideerimist. Üldjuhul peaksid mõlemad tulemused tema sõnul võrduma.

«Mis tähendab sisuliselt seda, et kontserni emaettevõte võib seaduse järgi välja jagada kogu kontserni kasumi dividendideks,» lausus Luiga. «Kui näiteks Hansapanga grupp on aluseks võtnud emaettevõtte kasumi ilma konsolideerimata, siis nad lihtsalt on lähtunud konservatiivsematest printsiipidest.»

Sulev Luiga sõnul toimib Soomes dividendide jaotusel selline kord, et aluseks võetakse väiksem kasuminumber. Kui ettevõtte kasum on väiksem, jaotatakse sellest dividende, kui grupi kasum on väiksem, jaotatakse sellest.

Erinevalt pankadest, kes peavad täitma kapitali adekvaatsuse nõude, maksab AS Norma eelmise aasta kasumist dividende 8 krooni aktsia kohta ja võtab investeeringute raha laenuturult, mitte oma kasumi arvel.

ASi Norma finantsdirektori Peep Pihotalo sõnul makstakse pigem laenuintressi kui omakapitalilt tulumaksu.

Riigikogu liige Andres Lipstok ütles, et tema arvestab aktsiaid ostes ettevõtte konsolideeritud tulemusi, sest sealt loeb välja ettevõtte tulemuslikkust.

Väikeaktsionär Ignar Fjuk väitis, et dividendide saamine on Eestis praegu veel nii harv nähe, et selle nimel ta aktsiaid ostma ei hakkakski.