Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enamik fonde miinuses
Investeerimisfondide 12 kuu tootlused ulatuvad Hansa Vene Kasvufondi ligi 46protsendilisest miinusseisust kuni positiivse tootlusega seitsme protsendini. Tulutoovamad on kaks EstIB Talinvesti Varahalduse ASi hallatavat investeerimisfondi: Talinvesti aktsia- ja kasvufond.
Väikseima negatiivse aastase tootlusega fondi, ICI Kapitalijuhi hallatava IF Centumi juht Viktor Trasberg ütles, et 12 kuu tootlusi analüüsides tuleb arvestada seda, millal fond loodud on. «Kuna Centum on loodud aasta alguses, kui hinnad olid veidi kõrgemad, pole ta nii suurel määral ei tõusnud ega langenud, kui aktsiaturg seda tegi,» põhjendas Trasberg. Centumi jaoks olulise märgina nimetas Trasberg ka seda, et fond on investeerinud seni vaid Baltimaade aktsiatesse ja jätnud Venemaa kõrvale.
Ühe madalaima aastase tootlusega Tallinna Panga Ida-Euroopa fondi töötaja Andrei Savarski ütles, et kõige suuremat negatiivset mõju fondile on tekitanud Venemaa vähelikviidsed aktsiad, mis suve lõpus kaotasid hinnas mitu korda.
«Kui suvel oli Venemaal päris korralik tõus, siis vahetasime esimese e?eloni aktsiad välja teise ja kolmanda vastu, mis veel ei olnud tõusnud, kuid nendelt loodeti seda,» selgitas Savarski.
Savarski põhjendas ainsana positiivse aastase tootlusega Talinvesti fondide paremaid tulemusi sellega, et nemad ei ole end mingi kindla regiooni fondina piiritlenud. Seetõttu on neil suurem vabadus valida investeerimiskohti. «Meie investeerimisdeklaratsioon seevastu määrab ära, et oleme põhiliselt tegevad Venemaal ja teistes SRÜ riikides,» selgitas Savarski.
Estib-Talinvesti Varahalduse ASi aktsiafondi juht Hannes Raag väitis edu ühe põhjusena olevat põhimõtte teha lõplikud analüüsid ja otsused majasiseselt ning mitte jätta neid maaklerile.
«Samas on meie positiivne aastane tootlus tingitud ka lihtsalt sellest, et oleme püüdnud kalleid aktsiaid maha müüa ja odavaid osta,» lausus ta. Raag tõi näitena eelmisel nädalal Talinvesti aktsiafondi poolt umbes 15 miljoni kroonise positsiooni müümise Moskva mobiilsideoperaatorfirmas Vilpecom. Viimane on Raagi sõnul pälvinud Venemaa parima ettevõtte auhinna ning 40protsendilise turulanguse juures on tema aktsia sügisega võrreldes 20% tõusnud. «Ometigi müüsime me oma osa seal maha, sest vaatamata ettevõtte headusele oli ta hind liiga kõrgeks läinud,» rääkis Raag.
Estib-Talinvesti Varahalduse ASi kasvufondi juht Mihkel Õim ütles, et võrreldes aktsiafondiga annab kasvufondile eelise võimalus investeerida ka võlakirjadesse. «Portfelli tuleb hajutada ka võlakirjadesse, kui just põhikiri fondi vaid aktsiafondina ei piiritle,» sõnas Õim. Kahjuks pole peale Talinvesti Kasvufondi ja Balti Kasvufondi eelmisel aastal börsibuumiga tekkinud fondid endale võlakirjade võimalust laiemalt teadvustanud, rääkis Õim.