Majanduskuriteod Soomes

28. aprill 1998, 00:00

Külma sõja lõpp ja NSV Liidu kokkuvarisemine rajasid teed majandusluurele, kusjuures see suundub laiematelt valdkondadelt järjest enam kiiresti arenevatesse kitsastesse valdkondadesse.

Külma sõja ajal lõid riigid suured signaalluuresüsteemid. Sõjandus- ja kosmosetehnoloogiaga paralleelselt loodi satelliit- ja signaalluure, mille avardunud võimalusi püütakse nüüd majandusluure vallas ära kasutada, selgitab Soome kaitsepolitsei ülem Seppo Nevala. «Soomet jälgitakse kõigist peamistest suundadest, kuid aktiivsemad on riigid, kes Soomele tehnoloogilises arengus alla jäävad,» ütles ta.

Soomes Turu ülikoolis valmib professor Ahti Laitineni juhendamisel uuring Soomes tehtavatest majanduskuritegudest. Uuring näitab, et nende arv järjepidevalt kasvab ning et nende kogukahju ulatub kümnetesse miljarditesse markadesse aastas.

Põhiliselt vaadeldavateks kuritegudeks on raamatupidamis-, võla- ja maksupettused. Kui 1991. a oli neid Soomes kokku 700, siis 1996. a oli nende arv kasvanud 3000ni.

Soome parlamendiliige Markku Pohjola nimetab tõsiseks probleemiks välismaalt Soome suunatud majanduskuritegevust, mille üks ilminguid on rahapesu.

Erinevalt majanduskuritegudest näitavad panga- ja postiröövid Soomes viimastel aastatel selget langustendentsi. Kui veel aastail 1991--1993 tehti aastas 111 rahaasutuse röövimist, siis 1997. a oli nende arv langenud 24-le. Ka röövitud summade väärtus on samaväärselt vähenenud: kui 1992. a langes varaste saagiks 11,7 mln marka, siis mullu ainult 1,7 miljonit, mis teeb keskmiseks saagiks 71 000 marka.

Raharöövide vähenemise on põhjustanud pankade tõhustatud julgeolekumeetmed ja personali parem väljaõpe ning politsei tõhus uurimistöö, mille tulemusena on Helsingis lahendatud 70 protsenti pangaröövidest. TS-KL-ÄP

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:24
Otsi:

Ava täpsem otsing