Vedajatel napib tagatisi

Rahvusvaheline maanteetranspordi organisatsioon IRU on lubanud suvel auditeerida TIR-märkmike (TIRiga veetavad kaubad on vabastatud sisse- ja väljaveo tollimaksudest ja tollikontrollidest piiridel) väljaandmist Eestis. Kui see ei vasta IRU kehtestatud nõudmistele, võidakse peatada Eestile TIRide väljastamine. See viiks Eesti veonduse seiskumiseni ning välisvedajate kasutamise tõttu kasvaksid firmade transpordikulutused.

Vaatamata sellele, et Eesti vedajad ei suuda anda TIRide eest nõutavat rahalist tagatist, on musta stenaariumi käivitumine vähetõenäoline.

Osa kulutusi tagatistele katab Eesti rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) poolt käivitatav tagatisfond. ERAA on aastate jooksul teelubade müügist kogunud kasumit, millest moodustataksegi TIRi tagatisfond. Tänasel ERAA üldkogul arutusel oleva tagatisfondi põhimääruse järgi on iga vedaja osa fondis võrdeline tema poolt tekitatud ERAA kasumiga. Ehk mida rohkem on firma aastate jooksul ostnud ERAAst veolubasid ja TIR-märkmikke, seda suurema summa eest on tema osalus TIR-süsteemis tagatud fondi poolt.

Tagatisfondi summad ei ole piisavad kõikide TIR-carnet'ide tagamiseks. Iga TIR-tollisüsteemi liige peab omama tagatist koos liikmemaksuga 55 000 dollari eest. Eestis on ligikaudu 300 TIR- süsteemi liiget, seega peaks Eestis olema TIR-süsteemi tagatiseks ca 237,4 miljonit krooni. Nii palju tagatisfondis raha pole. Puuduvad tagatised katavad finantsorganisatsioonid. ERAA peab läbirääkimisi kindlustusfirmadega, et nad müüksid vedajatele garantiikirju.

TIRidest ilma jäämisel jääb Eesti veondus ilma ka tööst. Pole mõeldav, et Euroopa kaugematesse nurkadesse hakatakse vedama kaupu, makstes kõikides transiitriikides piiril tollimkase. Kui Lääne-Euroopa riike läbides on see veel mõeldav, siis Ida-Euroopa ja SRÜ riikides on see teostamatu. Ei tööta süsteem, et riiki sisse sõites makstud tollimaksud saab kohe tagasi, kui vedaja koos kaubaga riigi teisest otsast välja sõidab. Seega peab iga riigi jaoks olema juhil varutud eraldi summa. Kuna krediitkaardiga pole võimalik maksta, peab juht kaasas kandma suurt summat sularaha, mis muudab tema julgeoleku olematuks. Taoline veoskeem pole võimalik. Seda on Kasahhi peal korra katsetatud, kui IRU lõpetas sinna TIRide väljastamise. Riigi maanteeveod seiskusid selle tulemusena mitmeks kuuks.

Eesti saatus sõltub ERAA suutlikust tegutsemisest -- tänasel ERAA üldkogul peab vastu võetama TIRi tagatisfondi põhikiri, lähikuudel sõlmitama kokkulepe kindlustusfirmadega garantiikirjade ostmiseks. Kui ERAA seda ei suuda, peavad rahvusvahelist transporti kasutavad Eesti firmad hakkama otsima kontakte välisvedajatega ning arvestama sellest tuleneva kõrgema hinna oma transpordikuludesse.