Liisingufirmade portfelli maht kasvas kolm korda

Eesti liisinguturu iseloomulikuks jooneks on fakt, et suurem osa liisingufirmasid on pankade tütarettevõtted. Muutused pangandusturul on kohe tunnetatavad ka liisingturul.

Eelmist aastat jääb eelkõige iseloomustama liisinguturu üldmahu prognoositust suurem kasv ja tõsiasi, et liisinguturul on oma tegevust aktiviseerimas suurte rahvusvaheliste tootmisettevõtete finantseerimisasutused. Samuti toimus liisingufirmade ühinemisi seoses pankade ühinemisega ja paari liisingufirma aktiivse tegevuse peatamisi.

Eesti turg on mahult piiratud, seetõttu on siinsed liisingufirmad asutanud oma tütarettevõtteid nii lõunasse (Läti, Leedu, Ukraina) kui ka itta (Venemaal Peterburi ja Moskva).Samas tuleb tõdeda, et lääne firmad Eesti liisinguturul veel märkimisväärselt kanda ei kinnitanud.

Liisingufirmade koondportfelli mahuks kujunes eelmisel aastal ligi 5 miljardit krooni, mis on kolm korda rohkem kui aastal 1996.

Nii nagu ka eelnevatel aastatel, on enamlevinud tooteks jäänud kapitalirent (64 protsenti portfellist). Mõnevõrra ootamatult on vähenenud kasutusrendi osatähtsus 1996. aasta 34%-lt 30%-le sellel aastal, kuid samal ajal on järsult tõusnud järelmaksuga ostu-müügi osa 1,8 protsendilt 5,6-le.

Uue suunana võiks nimetada täisteenindusliisingu pakkumise aktiviseerumist liisinguturul.

Kui eelpool nimetatud tooted on pea kõikide liisingufirmade pakutavate toodete nomenklatuuris, siis faktooring on siiani jäänud enamuses pankade pärusmaaks. Kolm liisingufirmat pakuvad ka faktooringut, mille nõuete kogumaht oli 355 miljonit krooni, ehk 2,4 korda suurem kui 1996. aastal.

Analüüsides liisingufirmade koondportfelli muutust varade lõikes, siis konkurentsitult suurima hüppe on teinud kinnisvara liising, kus mahud on kasvanud üle viie korra, seega oli kinnisvara osatähtsus liisingufirmade koondportfellis üle 9 protsendi. Kinnisvara arendusprojektide finantseerimine liisinguga võib tihtipeale olla ainus võimalus väike- või keskmise suurusega ettevõtjale või ka eraisikule, kel lisagarantiisid kinnisvara soetamiseks napib.

Mahu kasvult järgneb sõiduautode finantseerimine 2,7 korraga. Sõiduautode liisingfinantseerimine on enamlevinud ka Euroopa keskmisi näitajaid analüüsides. Kui Euroopa liisingufirmade koondportfellis on sõiduautode osa 37 ja meil 32 protsenti, siis arengupotentsiaali veel on.

Masinate ja seadmete osa kasv oli 1,6 korda. Kommertssõidukite mahu juurdekasv on olnud väikseim vaid 1,3 korda, kuid nende osatähtsus koondportfellist on märkimisväärne 28,2 protsenti.

Tegevusalade lõikes on koondportfelli struktuur olnud aastaid küllaltki stabiilne. Juhtpositsioonil on alati olnud transport, laomajandus ja side, küündides eelmisel aastal 25 protsendini kogu portfelli mahust ja andes ehk tunnistust sellest, et olme pürgimas transiidimaaks. Järgnevad hulgi-ja jaekaubandus (17%) ning tööstus (13%). Samas on positiivne tendents see, et suurima kasvu on teinud põllumajandus -- 3,8 korda.

Piirkonniti on portfelli kogumahust 67% koondunud Põhja-Eestisse, sealhulgas Tallinna, Lõuna-Eesti osatähtsus on kukkunud aastaga 16 protsendilt 13,8-le seda suurima kasvu teinud Lääne- ja Kirde-Eesti (vastavalt 3,3 ja 2,9 korda) arvel. Vaeslapse ossa jääb endiselt Kesk-Eesti, kõigest 3,6% portfelli osakaaluga.