Salanimistud piiravad liha imprti

«Vanasti oli neid tehaseid palju, nüüd võib USAst kanaliha tuua 42 tehasest, sealiha kaheksast,» võrdles liha importiva ASi Alven tegevdirektor Aivo Aleste. USA kaup moodustas firma käibest 70%. Firma juhid otsivad nüüd teisi variante, et müüginäitajad taastada.

ASi M.G.Supplies Eesti tegevdirektor Peep Kallaste rääkis, et kui ta esitas hiljuti veterinaarinspektsioonile 13 USA tehase nimed, kust ta soovis osta kanaliha, siis läbi läks vaid üks tehas.

Kallaste jätkas, et nimekirjad on muudetud ülisalajaseks ja ettevõtjatele neid ei näidata. Impordiloa saamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus, maksta teenustasu ja oodata kümme päeva.

Veterinaar- ja toiduinspektsiooni peadirektori Ago Pärteli sõnul sõltub importi reguleeriv eeskiri loomade tervise olukorrast lähetajariigis ja tunnustatud ettevõtete nimekirja täiendustest. Seepärast ei saa tema sõnul neid nimekirju avalikustada.

Pärtel ütles, et nimekirjad ei tohiks ettevõtjatele probleeme tekitada, sest need on piisavalt täiuslikud. Ta ei osanud nimetada, kui palju on riike ja tehaseid, kust tohib sellest aastast alates Eestisse lihasaadusi importida, kuid teatas, et esindatud on kõik Eestile olulised ja vähemolulised välispartnerid.

Aasta algusest kehtib veterinaarameti kehtestatud kord, et lihasaadusi võib importida ainult määratud riikide määratud tehastest. Selliseid nimekirju kogus Eesti veterinaaramet terve eelmise aasta välisriikide veterinaarasutustest.

Eriti on ahenenud sisseostuvõimalused USAst, mis on mitmele lihaimportijale olnud peamisi sisseostukanaleid soodsa hinna poolest.

Kallaste ütles, et väga tähtis oleks nimekirjale varem ligi pääseda, sest keeruline on välispartneriga lepingut teha, kui pole teada, kas kaup läheb läbi või mitte.

Karmimaks on uuest aastast läinud ka importliha müügi- ja ümbertöötlemislubade andmine.

Näiteks imporditud searibi ja maksa ei tohi enam poodides müüa, kuid kodumaine ribi ja maks on müügil, imestas Tartus tegutseva ASi Maag nõukogu liige Toomas Juhani.

ASi Tastert tegevdirektor Ain Laansalu ütles, et Eestis esitatakse importliha kohta kõrgemad nõuded kui kodumaise liha kohta. «Nii tulebki välja, et Euroopa liha on halb ja haige,» rääkis Laansalu.

Kaubandus-tööstuskoja juristi Reet Tederi sõnul on paljud veterinaarinspektsiooni korraldused üksnes kirja tasemel ja juriidiliselt ebakorrektsed. Ta tahaks teada, millised on lihatoodete importi reguleerivad õigusaktid ja kus need on avaldatud. Tema hinnangul on tegemist «vaikiva kokkuleppega» impordi piiramiseks, mille väljundiks on põhjendamatud piirangud ettevõtjatele.

Veterinaarinspektsiooni andmetel ei ole nimekirjad sisse seatud kodumaise lihatoodangu kaitseks, vaid kvaliteedi tagamiseks.