Pensionireform ümbrikupalkasid ei kaota

14. mai 1998, 00:00

Eestis on juba mõnda aega arutletud uue pensionikorralduse teemadel. Nii nagu enamikus arenenud riikides hakkab ka Eesti pensionisüsteem põhinema nn kolmel sambal, millest kahte esimest hakkab maksma riik laekuva sotsiaalmaksu arvel ja tulenevalt iga isiku töö- ja maksupanusest. Kolmas sammas on vabatahtlik raha kogumine pensioniajaks, milleks luuakse võimalused pensionikindlustuse või pensionifondide näol. Viimaste kohta käiv seaduseelnõu oli eile riigikogus arutusel.

Üsna laialt on seoses uue pensionisüsteemiga käsitlemist leidnud ka maksukogujate üks suuremaid probleeme -- nn ümbrikupalgad. Loodetakse, et makstud sotsiaalmaksu suurusest sõltuma hakkav pension motiveerib töövõtjat nõudma seaduslikku palgamaksmist.

Üsna lihtsalt on siiski tõestatav, et kui inimene suudab maksmata tulumaksu säästa pensioniajaks, paigutades kokkuhoitud summa iga kuu tähtajalisse hoiusesse, ületavad tema igakuised sissetulekud pärast aktiivse tööea lõppu ausalt makse maksnud töötaja sissetulekuid märkimisväärselt.

Kõrvalolevas tabelis on leitud kolme tüüpi töötaja pensionid. Täpselt ühte ja sama tööd tegevad töötajad saavad võrdset brutopalka 10 000 krooni kuus. A-tüüpi aus maksumaksja saab puhta töötasuna kätte 7530 kr kuus, B-tüüpi nihverdaja, kes 5000 krooni pealt maksab maksu ning 5000 krooni saab mustalt, puhas töötasu on 8830 krooni ja C-tüüpi tööline, kellele makstakse ametlikult vaid miinimumpalka, saab kätte 9902,5 krooni.

Täpselt võrdselt kulutades jääb nihverdajal säästmiseks 1300 krooni ja petturil 2372,5 krooni. Pensioniseaduse eelnõu järgi on pensioniiga Eestis 63 aastat. Seega on maksimaalselt säästmisaega 40 aastat. Kui kogu selle aja jooksul suudavad nihverdaja ning pettur kokku hoitud raha investeerida, on esimesel pensionile jäämise hetkeks pangaarvel ca 6,9 miljonit krooni ja teisel ca 12,6 miljonit krooni. Kuid samuti 10aastase investeerimisperioodi korral on ausa maksumaksja pension väiksem (nihverdajal ja petturil on saada ka väikene riigipension).

Tegelikult saab B- ja C-tüüpi töötaja tegevust vaadelda kui vabatahtlikku pensioni kogumist ja ka aus maksumaksja võib nii tulevasele pensionile lisa koguda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing