Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnakodanike Keldri kujundus on mõeldud pidevalt täienema
Linnakodanike Keldrisse Gnoomi restorani all mahub kolm ruumi. Tumepruuni vanaaegse ukse kaudu pääseb kuuekohalisse sakstekambrisse. Suurem tuba on seitsme lauaga, kust viib jupike treppi mittekuskile -- Poola restauraatorite pärandus, mis ometi saalile stiilsust lisab Kolmas ruum on helerohelistes toonides, ümmargused lauad on kaetud ruuduliste linadega ning baarileti taga valmistatakse peaaegu kliendi nähes toite.
Peale nende on Linnakodanike Keldris ka pisike privaatsem võlvialune ruumike, kus seltskonnaga paekiviseintega ni?is omaette aega veeta saab.
Kõigil laudadel on savist lillepottide sees küünlad, ning osas ruumides vaid seinavalgustus. Rohelises toas ripuvad seintel sajandivahetusest ja 1920. aastatest pärit fotod ja suurelt ümmarguselt laualt võib leida lugemiseks vanu ajakirju.
Kuna Gnoomi teisel korrusel on kohvik ja esimesel a la carte restoran, vajas Gnoom midagi ka baaripublikule. «Tahtsime teha midagi täiesti oma,» sõnab restorani Gnoom direktor Avo Misler. «Kui majas on kolm erinevat stiili, siis on inimesel valida, kuhu ta minna tahab.»
Linnakodanike Keldri on kujundanud pärnakas Urmas Kukk, kelle visiitkaardil seisab ametinimi «vabakäija». «Sain Kukega Pärnus kokku, kurtsin oma kurba saatust. Tulime siis siia vaatama ja Kukk kohe selle idee välja käiski,» räägib Misler. Direktori ainsaks tingimuseks sisekujundajale oli, et disain saaks nii tehtud, et seda oleks kogu aeg võimalik täiendada. «Ega siin pole kerge midagi uut teha: neid muistseid seinu siin ei nihuta.»