Lühiuudised

02. juuni 1998, 00:00

Leks Kindlustuse esimese kvartali konsolideeritud puhaskahjum oli 10,5 miljonit krooni.

Kahjum tekkis kvartali kõrgest kahjususest ja kindlustuspreemiate oodatust väiksemast kasvust, mis vähendas katet administratiivkuludele, ütles seltsi avalike suhete juht Rivo Saarna. Kahjumi tekkes mängisid rolli ka kulutused Läti ja Leedu tütarfirmade käivitamisel.

Tänavu esimese kvartali kahjusuhe on eelmise aasta esimese kvartali 55 protsendilt kasvanud 66 protsendile. Aasta alguse suuremate kahjude hulgas oli kalalaeva Vegas uppumise kahju hüvitamine. Jaanuaris uppunud Vegas oli kindlustatud 7,3 miljonile kroonile ja edasi kindlustatud viies Balti kahjukindlustusseltsis ning Lloyds'is. Leks Kindlustuse kanda jäi 1,3 miljoni krooni suurune osa. BNS

Siseminister Olari Taal peab riigikogu ees vastama keskfraktsiooni liikmete arupärimisele Daiwa laenu kohta, mis viis investorite usalduse kaotuseni Hoiupanga suhtes.

Hoiupanga poolt Taali juhatuse esimeheks olemise ajal tehtud finantsoperatsioonidel Hoiupanga Töötajate ASi Daiwa pangalt võetud laenu tagamisega seoses on ajakirjanduse väitel kuriteo tunnused, kirjutavad keskfraktsiooni liikmed Liina Tõnisson ja Olav Anton arupärimises.

Taal peab riigikogule vastama, kuidas ta saab jätkata siseministri ametipostil, mille põhiülesanne on seaduskuulekuse tagamine riigis, olles ise samal ajal rikkunud seadust kasu saamise eesmärgil.

Hoiupanga eksjuht peab vastama, kas on arutatud aktsionäride kahjude kompenseerimist ja kas ta peab vajalikuks algatada uurimist süüdlase väljaselgitamiseks. «Kui jah, siis kuidas võiks teostada uurimist ametipostil viibiva siseministri suhtes,» seisab arupärimises. BNS

Eestit ähvardab 15 miljoni kroonine nõue, mida Soome pank SKOP nõuab üheksa aasta eest põllumajandustootjatele riigi poolt tagatud laenu eest.

SKOP kaebas edasi Helsingi linnakohtu jaanuarikuise otsuse, mis tunnistas, et Eesti pole kohustatud garanteerima laenu, mille tagas Eesti NSV ministrite nõukogu üheksa aastat tagasi. Kui SKOP saavutab Soomes ringkonnakohtus võidu, ähvardab Eestit 15 miljoni kroonine nõue, ütles Eesti riiki esindav advokaat Harras Lään. BNS

Baltimaade juhtiv arvutifirma MicroLink loob Leedu suurima arvutitootjaga Sonex võrdsete osalustega ühisfirma, mis asub sügisel personaalarvuteid tootma.

«MicroLink Sonexi asutamine on osa MicroLinki pikaajalisest strateegiast, mille eesmärk on muutuda Eesti firmast kogu Baltikumis tegutsevaks ettevõtteks,» ütles MicroLinki juhatuse esimees Allan Martinson.

MicroLink Sonexi minimaalseks tootmismahuks on planeeritud 6000 arvutit aastas. Uues tehases hakatakse tootma nii MicroLinki arvutiseeriaid kui ka Leedus populaarse Sonex Vectori kaubamärgiga arvuteid. BNS

Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna peaspetsialisti Lauri Luikeri sõnul ei sõltu Eesti riigireiting niivõrd agentuuride hinnanguist ettevõtetele, vaid pigem riigi makromajanduslikest näitajatest.

«Praegu pole agentuurilt Moody's Eesti riigireitingu kohta veel mingeid hinnanguid kuulda olnud, ootame ära aasta esimese kvartali makronäitajad,» ütles Luiker.

Tema sõnul annab Moody's praegu hinnanguid pankadele. «Probleemid, millele Moody's oma avalduses vihjas, peituvad juhtimises ja turgude suures volatiilsuses, mis on pankade varade ja kohustuste poolel toonud kaasa kiired struktuurimuutused,» rääkis Luiker. BNS

Krediidipangaga Eesti turul lähedases suurusjärgus olev EVEA Pank tahab esimesega edasi konkureerida ning ei omista välisinvestor Ernesto Preatoni kaasamisele olulist tähtsust.

EVEA Panga Panga avalike suhete juht Gennadi Gramberg avaldas lootust, et EVEA Panga bilansimaht jääb ka edaspidi ERA Panga ja Krediidipanga bilansimahust suuremaks. BNS

Hoiupanga Investeeringud valib nädala keskpaigaks investori, kellega koostöös osaleda raudtee reisijateveo erastamiskonkursil.

Seni on Hoiupanga Investeeringud pidanud läbirääkimisi Eesti Raudtee rahvusvahelise reisijateveo üksuse erastamisest huvitatud strateegiliste partneritega.

Valiku, kellega koostöös erastamisel osaleda, teeb firma nädala keskel, ütles Hoiupanga Investeeringute juhataja Mart Mägi. Ta ei soostunud enne valikut võimalike partnerite nimesid avaldama. BNS

Rahandusminister Mart Opmann teeb täna valitsusele ettekande Hüvitusfondi eelmise aasta teise poole majandustegevusest.

Hüvitusfondi kohustab kord poolaastas valitsusele majandusaruannet esitama fondi seadus. Hüvitusfond sai möödunud aastal 131,6 miljonit krooni puhaskasumit. Puhaskasum suurenes 1996. aasta 63,5 miljoni krooniga võrreldes 2,1 korda.

Fondi auditeerimata bilansimaht oli 1997. aasta lõpus 1,78 miljardit krooni. Fondi põhikapitali suurus oli aruandeperioodi lõpuks 1,07 miljardit krooni. BNS

Sise- ja kultuuriministeerium palusid rahandusministeeriumilt järgmise aasta eelarve ettepanekute jaoks pikendust, teised ministeeriumid esitasid oma tulude-kulude plaanid tähtaegselt.

1999. aasta riigieelarve eelnõu koostamise ajakava kohaselt pidid ministeeriumid oma valitsemisala eelarve projekti esitama rahandusministeeriumile esmaspäevaks. Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhataja Ants Liiver ütles, et mõneks päevaks palusid pikendust sise- ja kultuuriministeerium, teised ministeeriumid esitasid oma ettepanekud õigeaegselt. BNS

Eesti Televisioon on planeerinud teenida sellel aastal sponsortuluna 6 miljonit krooni, teatas eile ETV peadirektor Toomas Lepp.

Võrreldes eelmise aastaga kasvab ETV tänavune sponsortulu ligi kolm korda. Eelmisel aastal teenis ETV 2,3 miljonit krooni sponsorraha. Lepa kinnitusel on ETV sponsortulu teenimise aluseks telekanali sponsorluseeskiri, mis kehtib alates 1995. aastast. Selle eeskirja järgi pole sponsorite arvule mingit piirangut, lisas Lepp. ÄP

Merita pank emiteeris Eestis müümiseks 15 miljoni krooni eest eurovõlakirju, mille intress kujuneb välja kauplemise käigus.

Merita panga arenevate turgude osakonna abijuhataja Henry Malvet ütles BNSile, et need on Merita eurovõlakirjade programmi raames välja lastud võlakirjad, mis on mõeldud Merita panga Tallinna kontori finantseerimiseks.

Võlakirjade intress kujuneb Malveti sõnul välja nende müügi käigus. «Oleneb sellest, millised on intressid teistel turgudel,» ütles ta.

«Võlakirjad on paindlikud, alla-aastased,» sõnas Malvet. Tema sõnul kujuneb võlakirjade pikkus välja läbirääkimiste käigus konkreetse investoriga. ÄP

Enamik päevalehti tänavu suvel pühapäeviti ei ilmu. Postimees lõpetab ilmumise pühapäeval, 28. juunil ja jätkab seitse korda nädalas taas 6. augustil. Sõnumileht ilmub kuus korda 28. juunist--16. augustini ja Eesti Päevaleht 21. juunist--16. augustini.

Selle põhjuseks on suvine uudistenappus ja vähenenud lugejaskond. Samuti sõidavad paljud inimesed nädalavahetuseks suvilasse. ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing