Kauplemine Eesti aktsiaturul elavnes

Nagu mitmel eelmisel nädalalgi, algas kauplemine Tallinna börsil möödunud nädalal tugeva müügisurvega ja aktsiahindade kiire langusega. Ülemaailmne usalduskriis arenevate turgude suhtes ja eriti Venemaa finantskriis muutis investorid äärmiselt närviliseks.

Ometi andis just esmaspäevane ligi 12protsendine kukkumine lootust, et juba kuu aega kestnud langus hakkab jõudma pöördepunkti. On küllat levinud, et kui turul valitseb ootus trendi muutuseks, siis hetkelisele paanikale ja sellest tingitud kiirele kukkumisele järgneb korrektsioon üles.

Tugeva annuse positiivsust lisas turule Venemaa aktsiaturu kiire liikumine üles, mille tingisid teated Venemaa majanduse toetuseks lubatud uutest suuremahulistest krediidiliinidest.

Alahinnata ei saa ka Eesti enda häid makromajanduslikke näitajaid. Statistikaameti teisipäevase teate kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang selle aasta esimeses kvartalis ca 8%, mis on loodetust märgatavalt parem tulemus.

Kõik see tekitas turul tugevad eeldused positiivsemaks liikumiseks. Esmaspäevasele 12protsendilisele kukkumisele järgneski teisipäeval turu stabiliseerumine ja kolmapäeval ning neljapäeval märgatav kosumine. Turu volatiilsus püsis ebakindlale turule iseloomulikult kõrge ja elavas kauplemises ulatusid börsi päevakäibed taas ligi 150 mln kroonini.

Suure osa käibest andsid siiski nädala keskel toimunud suuremahulised tehingud, milles plokktehingutes vahetas kolmapäeval omanikku 1,7 mln Ühispanga aktsiat ehk ca 4% aktsiakapitalist kogumaksumusega 66,7 mln kr ja neljapäeval 4 mln Hoiupanga aktsiat ehk ca 5% aktsiakapitalist koguväärtuses 55 mln kr.

Börsisüsteemi nädalakäive ulatus pärast pikka viienädalast vaikuseperioodi taas üle 400 mln kr taseme -- 451,24 mln kroonini. Kauplemise suhteline aktiivsus (turukapitalisatsiooniga võrreldes) oli 4,4%. Sellel aastal on börsi nädalakäive vaid korra ulatunud kõrgemale kui 4 protsenti turukapitalisatsioonist.

Kolmapäevane ja neljapäevane tugev korrektsioon üles sai reedel aga järsu lõpu, ÄP indeks kukkus päevaga 4,6%. Alanud kasumivõtmine ja sellest tingitud kukkumine olid tegelikult küllalt ootuspärased. Halb üllatus oli aga sedavõrd tugev langus.

Langust võimendas üsna tugevasti Forekspanga 21,5 mln kroonine maikuu kahjum, millest pank teavitas turgu reede hommikul. Investorite mõtted liikusid suunas, et kui suhteliselt pisike pank nagu Forekspank kaotab sedavõrd suurelt, milliseks siis veel suurankade tulemused kujunevad.

Tegelikult ei pruugi aga suurpankade kahjumid sugugi nii suureks kujuneda. Tulemus ei sõltu siin panga suurusest, vaid sellest kuidas panga analüütikud oskasid hinnata aktsiaturgude võimalikke riske viimasel perioodil ja kuivõrd konservatiivsed pangad üldse oma investeeringutes on. Milliseks kujunesid suuremate pankade mai tulemused, peaks hakkama selguma juba sel nädalal.

Väga viletsat tulusust on peale pankade näidanud sel aastal ka kindlustusseltsid. Mõlemad börsi põhinimekirjas kaubeldavad börsid raporteerisid möödunud nädalal kahjumist selle aasta esimeses kvartalis. Millest Leks Kindlustuse 10,6 ja ASA Kindlustuse 1,6 mln kroonine kvartali kahjum tegelikult tuleneb, on raske öelda. On aga üsna kindel, et seltsid on sarnaselt pankadele saanud investeeringutelt kahju, kuigi eelarvetes ilmselt arvestati tuluga.