Esimene maksupettur trellide taga

11. juuni 1998, 00:00

Kaks aastat tagasi elas Kaares lõbusat elu. Tema elu rahatuusana oli kui seebiooper, kust ei puudu naised, uhked peod ja enesetapp.

Aastatel 1993--1995 pettis Kaares Viljandi maksuametilt fiktiivse ekspordiga välja 3,8 miljonit krooni käibemaksu, tõmmates kaasa veel viis meest, kes koos Kaaresega sügisel kohtu ette lähevad.

Kogu raha lasi Kaares tuulde, kinnivõtmise hetkel möödunud märtsis polnud tal hinge taga midagi. Süüdimõistmise korral ootab Kaarest kuni kuus aastat vanglat.

Ajakirjanikuga kohtumisest Kaares keeldus. Kohtumine ei õnnestunud ka siis, kui seda palus tema advokaat Jaan Lindmäe advokaadibüroost Tark & Co.

Viljandi maksuameti direktori Kalju Mirka sõnul on Kaarese maksupettus piirkonna suurim. «Karta on, et see on kadunud raha,» vastab ta küsimusele kahju hüvitamisest.

Kasutades tuttavate firmasid või äsja asutatud riiulifirmasid, näitas Kaares kauba väljavedu Venemaale, Valgevenesse, Lätti, Ukrainasse väljamõeldud ettevõtetele. Ta «viis» välja elektroonikaseadmeid, mootorsaage, toidukaupa, töörõivaid jne.

Käibemaksuseaduse järgi on ekspordi korral võimalik kauba väärtusest 18% käibemaksuna tagasi saada. Nii käiski Kaares ligi paarikümmend korda pangas raha järel, saades iga kord paarsada tuhat krooni. Viimasel korral õnnestus tal maksuametilt saada 290 000 krooni 1995. aasta jaanuaris mootorsaagide müügilt Koerna talust.

Eeluurimisel ei leidnud kinnitust kokkumäng tolliga. Ametnikud, kes Kaarese fiktiivsetele deklaratsioonidele tollipitsateid panid, on nüüdseks töölt lahkunud.

Maksuamet hakkas Kaarese tehinguid kahtlustama 1994. aasta lõpus. Kaares oli märkinud kauba saatedokumentides autojuhiks oma ema, kes oli juba liiga eakas ja pealegi ilma juhilubateta.

Koos Peeter Kaaresega esitas uurimisbüroo süüdistuse Väino Nõgesmaale, Kalle Konsapile, Arvo Valmele, Kalle Räästasele ja Aarne Kollistile, kelle firmade kaudu fiktiivne kaup liikus. Kõik peale Kaarese ja tema õemehe Kalle Räästase on süü eeluurimise käigus suures osas omaks võtnud.

Üks Kaarese endistest sõpradest räägib, et mehe kirsipunases sõiduautos Toyota Carina istus ikka mõni kena neiu. «Võtsime tüdrukud peale ja kihutasime pidu pidama,» kirjeldab ta toonast elustiili. Kodus oli Kaaresel naine ja väike poeg.

Selle tundmatuks jääda sooviva sõbra sõnul oskas Kaares inimestega ühise keele leida, oli hea suhtleja ja tema lubadusi usuti. Veel armastas ta autoga kihutada, kuid alkoholiga ei liialdanud. «Purjus peaga nägin teda harva,» kinnitab sõber.

Kaaresel oli alati sularaha. Kui oli vaja päts leiba osta, tõmbas ta põuest hooletult patsaka jakobsone ja otsis sealt suureliselt väiksemat kupüüri, kirjeldab sõber. Samas pidas ta täpset arvestust, kellele mida välja tegi või ostis.

Pettuse ilmsiks tulekuni tunti Kaarest Viljandis kui edukat ärimeest, kel oli tutvusi, raha ja naisi. Tuttavad teadsid, et ta peab toidukauplust ja ajab suhkru- ja jahuäri.

Varsti pärast Kaarese arreteerimist 1997. aasta kevadel poos end üles tema kaupluse müüja. «Ilmselt arvas, et Kaares võeti kinni kaupluses toimunud rikkumiste pärast,» arvab sõber.

Arreteerimisel ei olnud Peeter Kaaresel hinge taga mingit varandust, tema naisel oli kaks vana mobiiltelefoni. Uurimine ei ole suutnud tõestada, mida Kaares nelja miljoniga tegi.

Aktsiatega ta ei mänginud, samuti ei paigutanud raha panka. Tuttavate sõnul kirjutas Kaares varanduse vanemate ja vanaema nimele.

Väidetavalt isa nimele ostis ta Viljandi äärelinnas kolm ridaelamuboksi umbes 600 000 krooni väärtuses. Üks neist on müüdud, sest advokaatidele oli vaja maksta.

Männimäe elamurajoonis ostis ja remontis ta umbes 200 000 krooni eest neljatoalise korteri, mis praegu on tühi. Kaares soetas ka viilhalli ja kaks uut autot. Neist ühe ostis ta isale ja sõitis hiljem ise. Ta lasi remontida vanemate maja jne.

Reisimas käis Kaares vähe. Kui abikaasa sai 25aastaseks, kinkis Kaares perele Küprose-reisi. Kui ta sai 30aastaseks, korraldati suurejooneline sünnipäevapidu Viljandi lossimägedes koos ilutulestikuga.

Kaares asutas petetud rahaga ka väikese panga, laenates raha kõrge protsendiga edasi.

Meditsiiniõena töötav Kersti pole oma meest keskvanglas kordagi vaatamas käinud. Ta ei teadnud, millega mees tegeles, pealegi viibis Kaares vähe kodus, seletab tundmatuks jääda sooviv sõber.

Eelmise aasta lõpus abielu lahutati, kuid Peeter Kaares on selle otsuse edasi kaevanud ringkonnakohtusse.

Kooli ajal oli Kaares tagasihoidlik. Tema klassijuhataja Viljandi maagümnaasiumist ei mäleta muud, kui et oli heleda peaga vaikne poiss. «Mitte millegagi ei paistnud silma, oli selline kolmemees.»

Pärast kaheksandat klassi asus Kaares Vana-Võidu tehnikumi ja siis tööle liiklusmiilitsasse. Seal jäi ta vahele altkäemaksuks vastu võetud suitsuvorstiga. Selle eest mõisteti viieaastane vanglakaristus, mida ta lõpuni ei kandnud, kuid veetis paar aastat Venemaal miilitsatele mõeldud vanglas.

Keskvangla sotsiaaltöötaja sõnul on Kaares seda tüüpi mees, kes vanglas murdub. «Haletseb end ja on õnnetu. Pidevalt haiglas, nüüdki läheb,» lausub sotsiaaltöötaja.

Maksuameti peadirektori Kalev Järvelille sõnul on maksupettureid vahi alla võetud ja nende üle kohut mõistetud varemgi, kuid enamasti lastakse kahtlusalustel protsessi ajal vabaduses olla.

Kaarese kaitsja, vandeadvokaat Jaan Lindmäe on enne septembris jätkuvat kohtuprotsessi napisõnaline, öeldes vaid, et tõendeid hindab kohus.

Lindmäe kahtleb, kas vahi all pidamine on tõhusaks õppevahendiks järgmistele võimalikele maksupetturitele. «Vabaduses oleks neil ideid, mille realiseerimisel oleks lootust tekitatud kahju tagasi maksta,» kinnitab vandeadvokaat.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:40
Otsi:

Ava täpsem otsing