Alaealisi kasutatakse ära

«Ajalehekuulutuse peale tulin juba eelmisel suvel,» ütleb Maharaja ees asuvas tänavakohvikus töötav 16aastane nooruk. Lepingut tööandjal temaga ei ole. Küsimusele, kuidas tööandja talle palga garanteerib, vastab noor ettekandja, et palk polegi garanteeritud.

«Usaldan neid, eelmisel suvel maksid nad küll palka,» sõnab nooruk.

Suvevaheajal endale teenistuse leidnud nooruk põhjendab töölepingu puudumist ka sellega, et lepingu korral tuleb ka riigimakse tasuda.

«Ma ei usu, et selles on midagi halba, kui ma alkoholi müün,» lausub ta. «Mina ise ju ei tarbi,» rõhutab nooruk just seda lauset.

Palka makstakse vähe, see ongi peamine põhjus, miks täisealised tänavakohvikutesse müüma ei tule, väidab nooruk. «Siiski olen ma selle palgaga rahul, sest paremat tööd mulle nagunii keegi ei anna ja raha on vaja,» ütleb ta.

«Mitmed minu sõbrad ja tuttavad, kes on minuvanused, müüvad alkoholi,» kinnitab noor õllemüüja. Neid kohti, kus alaealised alkoholi müüvad, nooruk avaldada ei soovi.

Vanalinna teistest nn õlleaedadest mööda jalutades ei hakka silma küll ühtegi teenindajat, kelle puhul võiks tekkida kahtlus tema alaealisuses.

Maharaja restorani omaniku, firma Hantik Group juhi abi väidab, et alaealised nende tänavakohvikus alkoholi ei müü. «Nemad koristavad ainult laudu,» kinnitab ta.

Naisterahva sõnul on Hantik Groupi juht teadlik sellest, et alaealised hooajaliselt tänavakohvikus töötavad ning teadlik ka sellest, et alaealised töötades alkoholiga kokku puutuda ei tohi.

Majanduspolitsei vaneminspektor Eero Kosk kinnitab, et alaealised ei tohi alkoholi müüa. «Valitsuse määrus kehtib üle Eesti, selle kohta ei saa omavalitsus erireeglit kehtestada,» lausub ta.

Kose sõnul ei tohi alkoholi müüa alla 18aastased isikud ja alkoholi ei tohi müüa 18 aastast noorematele isikutele.

«Haldusõigusrikkumiste seadustik ei näe ette mingit vastutust ei alaealisele alkoholimüüjale ega tema tööandjale, niisiis menetlust ei saa algatada,» ütleb majanduspolitseinik.

Ta lisab, et politsei ei saa sellisesse töösuhtesse sekkuda ega saa sundida töösuhet lõpetama.

«Ma soovitan teil selle küsimusega pöörduda tööinspektsiooni poole,» ütleb Kosk.

Sotsiaalministeeriumi haldusalasse kuuluva tööinspektsiooni juhataja Mati Järvis sõnab, et kui alaealisel töövõtjal pole tööandjaga lepingut, ei saa tema ega tööandja suhtes midagi ette võtta.

«Kui on olemas tööleping, võib kohapeal teha tööandjale trahvi kuni viie päevapalga ulatuses (180 krooni -- toim.) või raskema juhtumi puhul halduskohtusse kaevates kuni 200 päevapalga ulatuses (7200 krooni -- toim.), samuti järgneb kohustus alaealine töölt lahti lasta ning ta vanemate eestkoste alla anda, kuhu ta ka kuulub,» sõnab Järvis.

Järvis tunnistab, et ta ei tea, kui palju on ettevõtetele, kes on alaealisi alkoholi müüma palganud, halduskaristusi määratud. Tööõiguse küsimused kuuluvad tööinspektsiooni kompetentsi.

Alaealiste kõlblust ohustavate tööde loetelu, kus alaealiste töötamine on keelatud:

1. Tööd, kus tapetakse või hävitatakse elusloomi ja linde ning toimub nende töötlemine.

2. Tööd, mis on seotud seksuaalelu, pornograafia, vägivalla ja hasartmängude kasutamise ja propageerimisega.

3. Tööd, mille juures alaealine puutub kokku alkoholi, narkootiliste, toksiliste ja psühhotroopsete ainetega.