Talunikud peavad vastu nädala

«Talunikel pole raha, et heina ja põldudel kahjuritõrjet teha,» ütles Harjumaa taluliidu volikogu esimees Ants Aaman. «Üle nädala selline olukord enam kesta ei või,» lisas ta.

Aaman ei usu, et 120 miljoni krooni suurune riiklik teraviljatoetus aitaks talunikel Maapanga kriisist üle saada. «See raha ei too leevendust, sest raha kantakse arvetele alles 1. septembriks,» põhjendas ta. «Meil on kiire, sest tegemata jäänud tööde pärast võib saak hävida.»

Ligi kahel tuhandel Eestimaa talunikul on Maapangas kontodel kinni kokku paarkümmend miljonit krooni.

Ants Aaman kasvatab oma talus Kuusalus seitsmel hektaril otra ja loodab riigilt saada otsetoetusena paar tuhat krooni. «Otsetoetus on vaid abiraha, mis aitab talunikel hinges püsida,» sõnas Aaman.

Neljasajal hektaril vilja kasvatav Mäe talu peremees Arnold Põldmäe ootab riigilt teraviljatoetusena umbes 100 000 krooni. Maapanka ei jäänud tal kinni väga palju raha, veidi üle 10 000 krooni.

«Ma saan oma tööd tehtud, kuid millisest pangast sügisel laenu saan, seda ei tea,» kurtis Põldmäe.

Maapank oli seni peamine pank, kust talumehed laenu said. Teised kommertspangad on püüdnud vältida põllumajanduslaenude väljastamist, sest talumeestel pole laenu tagatiseks enamasti muud peale põllutöömasinate anda.

Riik maksab sellel aastal esimest korda piima- ja teraviljatootjatele otsetoetusi. Piimatootjatele jagas riik kevadel 70 miljonit krooni, teraviljakasvatajatele antakse 120 miljonit krooni. Ühe hektari põllumaa eest maksab riik toetust 300--400 krooni. Raha peab laekuma talumeeste kontodele 31. augustiks.

Teraviljatoetuse taotleja külvipind peab olema vähemalt viis hektarit ja põllud ei tohi olla umbrohus. Piirkondlikud maaparandusbürood kontrollivad põldude umbrohu taset kuni 25. juulini. Otsetoetuse saamise üks tingimus on ka see, et toetuse taotleja ei tohi olla maksuvõlglane.

Põllumajandusministeeriumisse on laekunud taotlusi toetuse saamiseks 7600 põllupidajalt, enamik rahasoovijaid on talunikud. Kõige rohkem tuli taotlusi Tartumaalt ja Põlvamaalt.

Taluperemees Arnold Põldmäe väidab, et riiklikud toetused töötavad põllumeeste kahjuks. Ta põhjendab seda sellega, et samal ajal kui riik maksab talunikule toetusi, langetavad vilja kokkuostjad varumishindu.

«Kui ma saan 300 krooni hektari kohta toetust, on teravilja hind langenud 400 krooni tonnilt,» ütles Põldmäe.

Sarnaselt näevad ka piimatootjad sellel suvel piima kokkuostuhinna suure languse taga riiklike toetuste maksmist, mis annab piimatööstustele ettekäände maksta piima eest tootjatele vähem.

ASi Keila Terko kommertsdirektor Urmas Pallon väidab, et teravilja kokkuostuhinda pole alandanud mitte riiklikud otsetoetused, vaid teravilja ületootmine Venemaal ja Lätis. «Venemaa hinnad on ka meie hinnad alla viinud,» ütles Pallon. «Näha on, et langus tänavu jätkub.»

Aasta jooksul on odra kokkuostuhind madaldunud näiteks 1100 kroonini, 400 krooni tonnilt. Ligikaudu samapalju on aasta jooksul alanenud ka teiste teraviljade hinnad.

Põllumajandustootjad on teinud valitsusele ettepaneku maksta järgmisel aastal toetustena välja 1,2 miljardit krooni. Selleks aastaks taotlesid tootjad riigilt 550 miljonit krooni, kuid saavad vaid poole sellest summast.