Eestis töötab veel üks Rakvere lihakombinaat

29. juuni 1998, 00:00

«See ongi must turg,» ütleb Adavere lihatööstuse te-gevdirektor Harri Nukke. «Palju on litsentseerimata lihatöötlejaid, kuid keegi ei tea, palju neid täpselt on.»

Nukke sõnul müüakse taolistes kodukootud lihatööstustes toodetud kaupa turgudel ja väiksemates poodides. «Suured kauplused, nagu Stockmann või Maksimarket, teevad enne lepingu sõlmimist ka visiidi tööstusesse,» räägib Nukke.

Viimsis asuva Karree lihatööstuse tootmisdirektor Olev Teede on illegaalsete tööstuste peale tige. «Kuna nad makse ei maksa, on nende kaup ju odavam,» sõnab ta. «Tunnetame seda iga päev, sest ka siin Tallinnas ei taha kauplused meilt mingil põhjusel liha osta.»

EMORi andmeil oli lihatoodete turu suurus eelmisel aastal 2,4 miljardit krooni, varimajandus võib sellest moodustada umbes miljard krooni. Eesti suurim, Rakvere lihakombinaat, plaanib selle aasta käibeks 800 miljonit krooni.

Eelmisel aastal läks lihatööstustest mööda pool tapapunktides tapetud loomadest. Lihatöösturite sõnul läks see liha ilmselt kokkuostjate ja põrandaaluste tööstuste kätte, kes lihalt mingeid makse ei maksa.

Statistikaameti andmeil tapeti eelmisel aastal tapapunktides loomi eluskaalus 55 000 tonni, lihatööstustesse jõudis sellest kogusest 29 000 tonni.

«Liha võis minna tapapunktist naabri Jaanile, kohalikule kauplusele või turule,» räägib lihaliidu tegevdirektor Halle Koppel.

«On alust arvata, et see liha, mis tööstustesse ei jõua, läheb mustale turule,» ütleb ka Rakvere kombinaadi ostudirektor Indrek Lekko.

Sarnaselt tänavusele taotlevad seakasvatajad järgmiseks aastaks riiklikku otsetoetust emistele.

Lihaliit on aga arvamusel, et selline toetus läheks suures osas varimajandusse.

Sealihatootjaid ühendava Viru lihaühistu juhatuse esimees Urmas Laht ei nõustu sellega. «Riik peab tootjat toetama, hoolimata, kas maamees müüb liha tööstusele, turul või sööb ise.»

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:43
Otsi:

Ava täpsem otsing