Ülemaailmne seisak tulekul

Jaapan on juba seisakus. Hiina sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu aeglustumine võib sundida valitsust valuutat devalveerima. Paljud väiksemad Aasia riigid kogevad suurimat majanduskriisi viimase poolsajandi jooksul. Vene rubla on vabas languses. Järgmine kriisipiirkond võib olla Ladina-Ameerika. Ka New Yorgi börs on hakanud vappuma. Kui palju on veel vaja halbu uudiseid, et lennuk nina ees maha sööstaks, küsib The Economist.

Osa analüütikute seisukoha järgi on seisak juba käes. Selle aasta maailma majanduskasvuks ennustatakse alla 2%, mis on sama kui 1991. a ja veidike rohkem kui 1982. ja 1875. a, mis kõik on olnud ülemaailmse majandusseisaku aastad. Nonde aastate eripäraks oli see, et taandolukorras olid tööstuslikult arenenud riigid, samal ajal kui arenguriikides majanduskasv jätkus. Nüüd on hädas just arenevad turud. Kui ka USA ja Lääne-Euroopa majanduskasv peaks aeglustuma, ongi käes rahuaja suurim kriis 1930. aastate depressioonist peale.

Nüüd, kui finantskriisid on hakanud levima ühest arenguriigist teise, on üleilmse seisaku oht järsult suurenenud. Kriitiline on see, mis juhtub USAs, kes annab viiendiku maailma kogutoodangust. Seni on Aasia mõju olnud USA-le soodus: odavad impordihinnad ja tugev dollar on aidanud inflatsiooni madalal hoida. Aga ekspordi vähenemine ja suurenev import lisavad USA jooksevkonto puudujääki.

Praegu, mil kapital jookseb arenevatelt turgudelt USA pankadesse ja väärtpaberiturule, on defitsiiti hõlpus katta. Aga mis siis, kui välisinvestorid asuvad Wall Streetilt raha välja tõmbama? TE-ÄP