Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Wall Street keeras Vene sündmuste peale vindi üle
Esmaspäeval tehti Wall Streetil taas ajalugu. Pärast seda, kui investeerimispank Salomon Smith Barney teatas 150 mln dollari suurusest kahjumist juulis ning augustis, läksid Ühendriikide aktsiaturud kauplemise viimase tunni jooksul vabalangusse. Juba hommikustel kauplemistundidel alla 8000 punkti langenud Dow Jonesi tööstuskeskmine kukkus päeva lõpuks 512,61 punkti (6,37), mis on kõigi aegade teine punktikukkumine. Viimase tunni jooksul kaotas Dow üle 200 punkti, sest siis oli juba selge ka Lõuna-Ameerika börside valuline reaktsioon sündmustele Venemaal.
Aktiivse kauplemise tulemusena New Yorgi börsil (omanikku vahetas üle 900 mln aktsia) kaotas oma väärtuse 2869 ettevõtte aktsiat, tõusjate hulk oli vaid 400.
Langejate eesotsas olid tehnoloogiasektor, farmaatsiatööstus ja jaekaubandus. Valdavalt tehnoloogiasektoriga esindatud Nasdaq tegi läbi kõigi aegade suurima kukkumise (140,43 punkti e 8,6%) 1499,25 punktini, mis tähendab, et kogu selleaastane tõus on kaotatud. Viimati oli Nasdaq alla 1500 punkti möödunud aasta jõululaupäeval. Kaotused on suured kogu Ühendriikide aktsiaturul. Dow on kaotanud 17. juulil püstitatud life high tasemest 19,3 protsenti, viimase nelja börsipäeva jooksul oli langus kokku üle tuhande punkti (12,36 protsendi).
Kuigi juba siis, kui aktsiahinnad nii Ameerikas kui ka Euroopas liikusid aina ülespoole ja USA makromajanduslikud näitajad viitasid vaid majanduslikule tõusule ning Aasia majanduskriisis nähti kui issanda õnnistust, mis ei lase majandusel üle kuumeneda, leidus analüütikuid, kes nägid aasta lõppu veidi tumedamates värvides. Morgan Stanley strateegiliste uuringute analüütik Byron Wien prognoosis juba aasta algul Dow taset teiseks poolaastaks 7000 punktile.
Aktsiahinnad pöördusid korrektsioonile pärast seda, kui lisaks Aasiale hakkas turgusid mõjutama Vene faktor. Kui rubla sisulisele devalveerimisele reageerisid turud suhteliselt loiult, siis valitsuse laialisaatmine ja seejärel teade lühiajaliste võlakirjade (GKOde) ümberstruktureerimise kavast tekitas investorites ebakindluse ja aktsiahinnad kukkusid möödunud nädala keskel nii arenenud riikide kui ka arengumaade turgudel. Esmaspäeval tekitas teade Viktor T?ernomõrdini kandidatuuri tagasilükkamisest peaministri kohale Wall Streetil paraja peataoleku.
Poliitiline patiseis Venemaal võib viia küll riigi majanduse täielikku kaosesse, kuid Wall Street reageeris ilmselt sündmustele üle. Aktsiahindade taoline langus oleks põhjendatud, kui korporatsioonide tulud muutuksid ülemaailmse majanduskriisi tõttu peaaegu olematuks. Aasia majanduskriis on küll paljude suurkorporatsioonide tulusid alandanud, kuid toorainehindade langus on samas vähendanud paljude ettevõtete kulusid. Venemaa majandus moodustab umbes 2 protsenti kogu maailma majandusest ning 20protsendiline hindade kukkumine vaid Vene sündmuste peale on selge liialdus.
Dow kukkumine kiskus lumepallina kaasa ka Aasia turud. Euroopa börsid alustasid päeva samuti 3--4protsendilise kukkumisega. Hiljem oli näha siiski juba kergeid stabiliseerumise märke.