Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piusa karjäär kui magnet

03. september 1998, 00:00

Eesti suurim klaasiliiva karjäär Piusal on 25 aastaks rendile antud ASile Järvakandi Klaas. Aastas veetakse karjäärist 252 kilomeetri kaugusele Järvakanti 20 000 tonni liiva. Liivavaru on hinnatud poolele miljonile kuupmeetrile.

«Tegelikud varud ei pruugi nii suured olla, sest vanasti maksti geoloogidele avastatud maardla suuruse pealt,» märgib Piusa karjääri juhataja Aavo Sarapuu. Tema isa alustas Piusa liivakivikoobastes 14aastase poisina ja töötas maa all kokku 50 aastat. Ka Aavo on koobastes liivakivi kaevandajana töötanud ja hoiab nüüd karjääril silma peal. Maa alt ei võeta klaasiliiva enam paarkümmend aastat, mistõttu uusi koopaid juurde ei teki.

Poole sajandi jooksul uuristati Piusa raudteejaama kõrval asuvatesse küngastesse kokku ligi 25 kilomeetrit käike. Maa alt on välja veetud mitu miljonit tonni liiva. Kõrgete võlvidega liivakivikoopad on atraktiivsed ja neid käib vaatamas üle 30 000 inimese aastas. Koobastes on üks Euroopa suurimaid nahkhiirte pesitsemispaiku ja läbi aasta temperatuur 4 kraadi.

Suur osa koobastest on varisemisohtlik, mistõttu neisse sisenemine on eluohtlik. Keelust ei peeta kinni ja maa all peetakse pidusid, tehakse lõket ja isegi ööbitakse.

«Kaks aastat tagasi pääses 11 tudengit üle noatera, sest otse nende kõrval vajus sisse üle 1000 tonni liiva,» meenutab Sarapuu. Tänavu oleks karjäärijuht ise peaaegu 14 meetri sügavusse auku kukkunud.

Sarapuu sõnul võiks mõni turismifirma Piusa karjääri, selle ümbrust ja ka koopaid teadlikult müüa, sest praegu on kõik huvilised n-ö metsikud turistid.

«Osad koopad on ohutud ja neis võib käia, aga millegipärast minnakse just sinna, kus varisemisoht kõige suurem,» märgib Sarapuu. Mitme koobastiku sissepääsud on liiva täis veetud, et neis käimist takistada.

Töömeeste jutu järgi tungivad turistid samuti karjääri töötsooni. Mõnel päeval ei pääse raskete liivakoormatega veokid karjäärist välja, sest huvilised on väljasõidutee oma autodega ummistanud.

Meil on põhiliselt töövälised probleemid -- ekskavaatoreid rüüstatakse ja keelavaid märke lõhutakse,» märgib ASi Järvakandi Klaas haldusdirektor Enno Alliksaar.

Karjääri kasutajaid ja turiste rahuldav lahendus oleks vaatlusplatvormidega matkarada ümber karjääri. See nõuab aga raha, mida vähemalt praegu veel kusagilt ei paista.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 18:58
Otsi:

Ava täpsem otsing