Pakterminal
Eesti suurim rahamasin

18. september 1998, 00:00

Ilusate sõnade taga on karm elu, kus kõik firmad peavad võitlema edu ja püsimajäämise nimel. Pakterminalil on olnud õnne, sest ettevõtte tegevuse algusaastatel andis Eesti riik välisinvesteeringutele kaheaastase maksuvabastuse, millele järgnes kolmeaastane maksusoodustus. Mitte keegi ei tea, kui edukas oleks maksusoodustuse tingimustes olnud täna näiteks AS Norma, ent Pakterminali on saatnud fenomenaalne edu.

Kahe aastaga on Pakterminal suurendanud aastase käibe 500 miljonilt kroonilt ligi miljardi kroonini. Sellel aastal tõotab firma toota 500 miljonit krooni puhaskasumit. Kui dividend välja võtta, saaks Aadu Luukas aasta lõpus kätte üle 100 miljoni krooni. Sellise tulu alusel võib Luukast pidada Eesti jõukaimaks ärimeheks.

Ent Pakterminali Eesti ja Hollandi omanikud pole firmast raha välja võtnud. Selle asemel investeerivad Aadu Luukas, Endel Siff, Alla Kanajeva (Muuga sadama endise direktori Anatoli Kanajevi abikaasa) ja Royal Pakhoed kogu kasumi edasi naftabisnisesse. Spekuleeritakse, et Pakterminal investeerib edasi Eesti Raudtee erastamisse. Luukas eitab seda, kuid peab huvi raudtee vastu põhjendatuks. «Raudtee on meie tegevuse alus,» ütleb Luukas.

Kütusetransiidiga tegelev ettevõte on olemuselt sarnane pangaga. Vahe on vaid selles, et raha asemel liigub läbi ettevõtte must kuld, mille edasitoimetamiselt omanikud teenivad. Nii nagu pangale on oluline sissevoolav raha, mida edasi laenata, on ka transiidifirma üks lüli kütuse teekonnal naftatöötlemistehasest maailmaturule.

«Väga õigel ajal alustatud ettevõtmine ja panus õigele transiidipoliitikale,» iseloomustab õliühingu president Jüri Koval Pakterminali edu.

Luukase sõnul annab Pakterminali-stiilis kütusevahendamine nafta omanikele võimaluse määrata ise müügihind, mis Euroopas on märgatavalt kõrgem kui Venemaa naftatehase väravas. Teisalt võidab kogenud kaupleja ise kaubeldes hinnas rohkem kui tuleb maksta terminaali teenustasu, kinnitab Luukas.

Kolm viiendikku Pakterminali läbivast kütusest pumbatakse Lääne-Siberis Surgutneftegazi naftaväljadelt ja jõuab Muuga sadamasse läbi Surgutneftegazile kuuluva Kiri?i naftatöötlemistehase.

Kõige taga on töö ja loomulikult ka lobby-töö, märgib Jüri Koval. «Ka rasketel aegadel lobby tegemine idapiiri taga,» tõdeb ta.

Aadu Luukas nimetab seda tööks väljaspool terminaali väravaid. «Tööd tuleb teha alates naftatehase väravast kuni laeva pardani, kuhu kütus on laaditud,» lausub ta.

Kui panganduses on praeguseks esimene kiire kasvu ja kasumiteenimise periood seljataga, siis Pakterminal jätkab arenemist pideva sirgena tõustes. Tänane rahaturu olukord Pakterminali majandustegevust ei ohusta.

«Meil on väga konservatiivne laenupoliitika,» tõdeb Aadu Luukas. «Vahendite paigutamise konservatiivsus tähendab, et kõik investeeringud on tehtud õigel ajal viimasel hetkel,» täiendab peadirektor Anti Oidsalu.

«Kui meil homsest väheneks kaubakäive seitse korda, ei tähenda see veel Pakterminali pankrotti,» selgitab Aadu Luukas.

Maksusoodustuse eeliseid kogenud Aadu Luukas on veendunud, et praegu on riigil soodus hetk vähendada ettevõtete tulumaksu, mis soodustab investeerimist. Õige tulumaksu määr on 15 protsenti, seab ta paika ettevõtjale sobiliku piiri. «Siis ei tasu enam kasumit riigist välja viia,» põhjendab Luukas.

Pakterminali selle aasta kasumlikkuseks hindab Anti Oidsalu umbes 50 protsenti. «Mina arvan küll, et nende rentaablus on pigem 75 protsenti,» hindab Pakterminali tulemust Jüri Koval.

Kui Marine Bunker maksab iga tonni kütuse Eesti piirilt Tallinnasse toimetamise eest raudteele 3,4 dollarit, siis Pakterminal on raudteelt välja kaubelnud hinna 1,2 dollarit, räägib Koval.

Eesti Raudtee peadirektor Parbo Juchnewitsch ütleb, et Pakterminal maksab raudteele märgatavalt enam. Juchnewitsch tunnistab, et number ei ole laest võetud ja enne tema tööleasumist neli aastat tagasi kehtis Pakterminalile tõepoolest selline tariif.

Aadu Luukase sõnul on leping raudteega sõltuvuses mahtudest ja hind langeb iga 250 000 tonni kütuse vedamise järel. Tema sõnul on see kasulik ka raudteele, sest kõrgem fikseeritud hind kompenseeritakse tuluga suurema veokäibe pealt.

Tuleval kuul läheb käiku Pak-terminali viimane järk. «Kogu territoorium on täis, ühtegi mahutit ei mahu juurde ehitama,» iseloomustab Luukas. Kokku on Pakterminal Muuga sadamasse rajatud terminaali ehitusse investeerinud 600 miljonit krooni.

Mis saab edasi? Anti Oidsalu sõnul on rahavajadus elavdanud kütuse transiiti, nii et rongid kipuvad taas raudteele kuhjuma. «Prognoosides oleme aga väga konservatiivsed,» tõdeb ta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:03
Otsi:

Ava täpsem otsing