Soome

Soome on parlamentaarne vabariik, mis koosneb kuuest läänist ja 455 kohalikust omavalitsusest. Riigipea on president, kes valitakse otsevalimistel kuueks aastaks. Parlament on 200kohaline, suurimad esindused on parlamendis sotsiaaldemokraatidel, keskparteil, Kokoomusel (konservatiivid) ja vasakliidul. Valitsuse moodustab sotsiaaldemokraatide, Kokoomuse, vasakliidu, Rootsi partei ja roheliste koalitsioon.

Soome majanduskasvuks hinnati 1997. aastal 5,5%, tööstussektoris oli kasv 8,2%. Tööstusharudest kasvas metsa- ja paberitööstus ligemale 15% ja metallitööstus 11%.

Soome viimaste aastate majandusele on iseloomulik globaliseerumine. Pärast Soome ühinemist Euroopa Liiduga on välismaised ettevõtted (eelkõige Rootsi päritolu) tunginud jõuliselt ka seni suletud sektoritesse, nagu telekommunikatsioon (Telia), toiduainetööstus (Arla), energeetika (Vattenfall), pangandus ja kindlustus (Trygg Hansa).

Soome kaubavahetuse bilanss oli 1997. aastal positiivne 53,6 miljardit Soome marka, suurim ülejääk oli Suurbritannia ja Eestiga. Suurimateks kaubanduspartneriteks on Saksamaa, Suurbritannia, Rootsi, Venemaa ja USA.

Välismaalane võib Soomes tegeleda äriga kas füüsilisest isikust ettevõtjana või äriühingu kaudu. Füüsilisest isikust ettevõtjana võib tegutseda füüsiline isik, kes on Euroopa majandusruumi (Euroopa Liit, Norra, Island ja Liechtenstein) resident. Juhul kui isik resideerub alaliselt väljaspool Euroopa majandusruumi, peab ta taotlema tegutsemisloa kaubandus- ja tööstusministeeriumist. Kui füüsilisest isikust ettevõtja ei resideeru alaliselt Soomes, peab tal olema Soomes alaliselt resideeruv volitatud esindaja, kes peab olema kantud äriregistrisse.

Äriregistrisse tuleb kanda ka Soomes resideeruv füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on alaline äripind või kes on tööandjaks teistele isikutele. Äriregistrit peab patendi- ja registriamet (Patentti- ja rekisterihallitus), mis väljastab ka registrisse kandmise avalduse vormi.

Täis- ja usaldusühingu puhul on vastutus sätestatud analoogiliselt Eestis kehtivale. Kui vähemalt üks partner on väljaspool Euroopa majandusruumi resideeruv füüsiline või juriidiline isik, on sel isikul asutamiseks vaja taotleda kaubandus- ja tööstusministeeriumi luba. Sama kehtib ka osaluse omandamisel olemasolevas täis- või usaldusühingus. Täisühingu ärinimi peab sisaldama sõnu «avoin yhtiö» ja usaldusühingu ärinimi peab sisaldama sõna «kommandiittiyhtiö», kui äriühingu vorm pole ärinimes teisiti kajastatud. Täisühingu või usaldusühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping, ühing tuleb kanda äriregistrisse.

Aktsiaseltsid jagunevad kinnisteks ja avalikeks aktsiaseltsideks. Kinnise ja avaliku aktsiaseltsi peamine erinevus seisneb minimaalse aktsiakapitali suuruses, mis kinnise aktsiaseltsi puhul on 50 000 marka ja avaliku aktsiaseltsi puhul 500 000 marka. Teiseks oluliseks erinevuseks on asjaolu, et kinnise aktsiaseltsi aktsiad ei ole vabalt kaubeldavad. Aktsiaseltsi võivad asutada kas üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut (asutajat). Teovõimetu või pankrotistunud isik ei või olla aktsiaseltsi asutaja.

Vähemalt pooled asutajad peavad olema Euroopa majandusruumi kodanikud või olema seal registreeritud. Erandit sellest reeglist saab taotleda kaubandus- ja tööstusministeeriumist. Aktsiaseltsi ärinimi peab sisaldama sõna «osakeyhtiö» või sellele vastavat lühendit «oy». Avaliku aktsiaseltsi ärinimi peab sisaldama sõnu «julkinen osakeyhtiö» või lühendit «oyj».

Aktsiaseltsi asutaja võib, kuid ei ole kohustatud märkima aktsiaid. Isik (k.a välismaalane või välisriigis registreeritud juriidiline isik), kes ei ole asutaja, võib märkida kõik aktsiad ning selleks ei ole kaubandus- ja tööstusministeeriumi luba nõutav. Seetõttu on välismaalaste tavaliseks praktikaks lasta Soome partneril asutada aktsiaselts ja seejärel märkida aktsiad.

Aktsiaseltsi asutamiseks peab toimuma asutamiskoosolek, mis võtab vastu põhikirja ning valib nõukogu liikmed ja audiitorid. Aktsiaseltsi esindab juhatus. Juhatus peab olema vähemalt kolmeliikmeline, v.a juhul, kui aktsiakapitali maksimumsuurus on alla 500 000 marga. Vähemalt pooled aktsiaseltsi juhatuse liikmed peavad alaliselt resideeruma Euroopa majandusruumi riikides. Suurem juhatuse liikmete arv väljastpoolt Euroopa majandusruumi on lubatud kaubandus- ja tööstusministeeriumi loal. Välismaalane võib olla ka juhatuse esimees. Juhatuse valib aktsionäride üldkoosolek. Põhikirjas võib sätestada, et kuni pooled juhatuse liikmed määratakse muul moel. Tegevdirektor peab olema aktsiaseltsides, mille aktsiakapital on 500 000 või rohkem marka.

Enamiku eri äritegevuse valdkondadega seotud litsentse ja lubasid väljastavad läänivalitsused. Lisaks läänivalitsustele väljastavad teatud tegevuslubasid ka omavalitsused ja riiklikud institutsioonid (politsei, tuletõrje, ehitus- ja tööohutuse inspektsioonid jne).

Üksikisiku tulumaks jaguneb riiklikuks ja kohalikuks maksuks. Riiklik maks on diferentseeritud 6 protsendist 38 protsendini, k.a maksuvaba tulu on 46 000 marka. Tulumaks investeeringute tuludelt (intressid, dividendid jne) on 28%. Kohaliku maksu suuruse kehtestab kohalik volikogu, 1997. aastal jäi kohalik tulumaks 15% ja 19,75% vahele. Ettevõtte tulumaks on 28%.

Käibemaksu suurus on 22% maksustatavast hinnast. Osa kaupade puhul on maksu suurus 12% või 6%. Mõned kaubad on maksustatud 0% maksuga või on käibemaksust vabastatud.

Soome kuulub Euroopa Liitu ja seetõttu rakendab Euroopa Liidu ühisturu reegleid, sh tollimakse. Eestil on Euroopa Liiduga vabakaubandusleping ning kaupade nimekiri, millele rakendatakse tollimaksu, ja tollitariifid on sätestatud vabakaubanduslepingus. Tariifid kolmandate riikide suhtes on määratud Euroopa Liidu regulatsiooniga nr 2658/87.

Aktsiisimaksudega on maksustatud tubakatooted, alkohol, kütused ja energia, maiustused ja karastusjoogid.

Transpordimaksudest kehtivad Soomes sõiduki registreerimismaks, sõiduki aastamaks, diiselmootori maks ja teemaks välismaal registreeritud diiselsõidukitele. Mõne äritegevuse puhul tuleb tasuda saastemaksu.

Kehtib kinnisvaramaks, mis on sellel aastal 0,9% 1,1 miljonit marka ületavalt summalt. Lisaks neile on veel mitmesuguseid makse, nagu näiteks pärandimaks või kohalik koeramaks.