Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Devalveerimise ootus

01. oktoober 1998, 00:00

Selle aasta kevadel Eesti Panga nõukogu esimehe kohale kandideerinud Venseli sõnul on üks märk pankade valuutalaenude osakaalu kasv laenuportfellides.

«Laenuportfellides on toimunud alates eelmisest aastast nihe -- selle aasta juuli lõpu seisuga oli valuutalaenude osa 68 protsenti, eelmise aasta lõpus oli see 57 protsenti. See tähendab rohkem kui 10protsendilist tõusu,» räägib Vensel. «Devalveerimiseks valmistumine hakkas mullu pihta.»

Ka audiitorfirma KPMG Estonia juhtivkonsultandi Vello Voldi sõnul on ehedaim näide devalveerimiseks valmistumisest see, et pangad seovad laene Saksa margaga. PriceWaterhouseCoopersi audiitor Mart Habakukk lisab, et kroonilaene on vähe ringluses. «Intresside sidumine Saksa margaga on täiendav abinõu end kaitsta,» märgib Habakukk.

Vello Vensel ütleb, et parim aeg krooni devalveerimiseks on siis, kui kroon seotakse Saksa marga küljest ümber euro külge. Sama meelt on ka Rootsi tubakatootja esindajafirma Swedish Match Eesti ASi peadirektor Raigo Roosve: kui Saksa marga ja euro kurssi fikseeritakse, on vajadus fikseerida ka uus krooni ning euro kurss ning siis korrigeeritakse kurssi ümardamise teel. Juba seaduse järgi on valuutakomiteel õigus ilma seadusemuudatuseta kõigutada krooni kurssi 3 protsendi võrra. «See aga tähendab, et kui firmal on 100 miljonit, siis 3 miljonit sellest võib ju kaotsi minna,» lisab Roosve.

Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmann ütleb, praegu pole otsustatud, millal kroon euro külge seotakse. «Järgmise aasta algul seda ei toimu,» lisab ta kiiresti. Kuusmann kinnitab, et krooni ümbersidumine on tehniline samm.

Tõenäoliselt devalveeritakse kroon järgmise aasta keskel, prognoosib Vello Vensel.

Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke kinnitab, et devalveerimise risk on olemas juba alates krooni tulemisest. «Algusaegadel oli see eriti kõrge, hiljem oli madal, võib-olla et praegu on see jälle natuke kõrgem,» nendib Raasuke.

Raasukese hinnangul tooks devalveerimine pankadele suuri probleeme halbade laenudega. «Kui Soomes ja Rootsis oli devalveerimine, siis pangad omal jõul püsti ei jäänud,» tõdeb ta.

«See ei ole nii must või valge, et devalveerimine on halb või devalveerimine on hea; asi on väga komplitseeritud,» räägib Raasuke. «Devalveerimine on poliitiline otsus, valijatele peab andma võimaluse oma erakondadelt küsida, kas nad toetavad krooni devalveerimist või mitte.»

Eesti Panga juhatuse liige Valdur Laid nendib, et tema ei näe, et pank saaks end üldse devalveerimise riski vastu kaitsta. «Ükskõik, kas laen on seotud margaga või mitte, laenuvõtjale kasvab laen ju suuremaks ning laenuvõtja läheb pankrotti. Kes siis sellest võidab?» küsis Laid.

Maaliidu esimehe Arvo Sirendi hinnangul ei peaks krooni devalveerima lähema kolme aasta jooksul, kuid viie aasta jooksul küll. «See tähendab, et vajadus pole väga kaugel,» nendib ta ja lisab, et majanduse olukorra halvenemine võib devalveerimise aega veelgi lähendada. Raha pole pühadus, vaid vahend, kinnitab Sirendi.

Reformierakonna esimehe, endise keskpanga juhi Siim Kallase arvates on jutt devalveerimiseks valmistumisest jabur. «Seda ei saa toimuda, füüsiliselt ei saa,» kinnitab ta. «On spekulandid, kes selle jutu levitamisega tahavad teenida, ning teised devalveerimise jutu levitajad on need inimesed, kes tahavad, et Eesti rahasüsteem kõrbeks,» sõnab Kallas. «Ma esitaksin retoorilise küsimuse -- miks devalveerimist üldse vaja on?» Kallas väidab, et devalveerimisest ei ole kasu ning seda ei toimu.

Andrus Kuusmanni kinnitusel on krooni devalveerimise kartus põhjendamatu. «Erakonnad ja valitsus ei saa krooni devalveerida, lõpliku sõna peab ütlema Eesti Pank,» väidab Kuusmann. Tema sõnul on seaduses punkt, et krooni ei devalveerita, ning kui riigikogu selle punkti välja hääletaks, ei ole Eesti Pank ikkagi kohustatud krooni devalveerima.

Kuusmann kinnitab veel kord, et praegu pole kavas midagi valuutapoliitikas muuta. «Pärast devalveerimist oleks usalduse taastamine äärmiselt keerukas ja raske,» sõnab ta.

Kuusmannile sekundeerib ka Valdur Laid. «Ma ei näe praegu ühtegi huvigruppi majanduses või ühiskonnas, kes devalveerimisest võita saaks,» ütleb ta. «Kui vaadata kulunud näidet, et eksport muutub odavamaks, siis teisest küljest muutub ju tooraine import kallimaks,» sõnab Laid.

«Kasu oleks väga lühiajaline,» lisab ta. «Keegi pole vastanud küsimusele, miks peaks üldse devalveerima, selleks pole ju vajadust.»

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:07
Otsi:

Ava täpsem otsing