Ohtlik optimism

Rahvusvaheliste investorite usaldus arenevate turgude vastu nõrgeneb pidevalt -- viimane aasta on toonud vaid halbu uudiseid, alates Taist ja lõpetades Venemaaga. Küsimärk on kerkinud Hiina ja Ladina-Ameerika kohale. Möödunud nädala lõpp lisas ärevust veelgi: pankrotiohtu sattus USA tuntud investeerimisfirma Long-Term Capital Management. USA valitsuse sekkumine hoidis ära suurema finantskrahhi -- fondi pankrot viinuks finantsraskustesse ka mitu suurt panka.

Mis saab edasi? Venemaal on ametis uus valitsus, ent läheb vähemalt paar aastat, enne kui Primakov olukorra kontrolli alla saab. Venemaa peaks kiiremas korras leidma ühise keele IMFiga. See on raske, sest IMFilt saadud abiraha pole läinud selleks otstarbeks, milleks see oli mõeldud. Pealegi on IMFil omad mured. Kui varem oli pidevas rahahädas Ladina-Ameerika, siis praegu ootab Venemaa kõrval tuge rida Aasia riike. Taas teeb muret Ladina-Ameerika. Pole välistatud, et IMF peab olema valmis appi tõttama mõnele Kesk-või Ida-Euroopa riigile.

Arenevad turud kannavad praegu ebaõnne pitserit, mida ei jäta arvestamata ka rahvusvahelised reitinguagentuurid, nagu Standard & Poor's, Moody's jt -- mida rohkem investeeringuid on suunatud Aasia ja Venemaa turgudele, seda enam riskivad pangad oma reitinguga.

Muidugi võidakse küsida, mis sel kõigel Eestiga pistmist on. Varem näiteks Indoneesias toimuv tõepoolest Eestit ei puudutanud. Tänases majandusruumis on kõik omavahel seotud. Kui on nõrgenenud üldine usaldus arenevate turgude vastu, siis jätab see oma jälje ka Eestile.Kolme Balti riigi sidemed Venemaaga on seitsme iseseisvusaasta jooksul oluliselt lõdvenenud, ent need on tunduvalt tugevamad kui Soomel või Rootsil.

Märkimist väärib transiit. Siin tuleb eraldi rääkida raudtee- ja maanteetransiidist. Esimesel juhul on põhjust optimismiks: idast läände lähevad täis rongid nafta ja naftasaaduste, metallidega jms. Autoveod on aga kahanenud. Sellest tekib ahelreaktsioon: veokid on soetatud peamiselt liisinguga, liisingumaksed hilinevad või jäävad tasumata, raskustesse satuvad liisingufirmad, mis põhjustab omakorda muret pankadele.

Aasta tagasi kukkusid börsid järsult, ent siiani pole mingit märgatavat arengut toimunud, börsikäive püsib tühine. Peale selle käituvad Balti väärtpaberibörsid isepäiselt: Leedus erastati 49% Telecomasest 600 miljoni dollari eest. Tegemist on märkimisväärse investeeringuga. Tallinna börsil heitlesid kaks Rootsi panka Hansapanga pärast. Kogu Stockholmi börs oleks selliste uudiste puhul elavnenud, Tallinnas ja Vilniuses jäid börsid aga loiuks.

Leedu pangad ei usalda üksteist, ei anta välja deposiite, väga keerulised on forvardtehingud litiga jne. Leedu rahvusliku valuuta likviidsus on väike, poole aasta taguse perioodiga võrreldes on tegemist tagasiminekuga.

Eesti rahaturul on krediitide tähtajad lühenenud, protsendid kerkinud, pangad seovad laene Saksa margaga. See käib isegi õppelaenu kohta. Kui inimene või firma võtab enda kanda riski välisvaluutas, peab tal olema ka sissetulekuid selles valuutas, ent kust võtab Saksa markasid Tartu ülikooli tudeng, kes kavatseb kaitsta väitekirja näiteks Lydia Koidula luulest?

Keskkonna halvenemise tõttu kannatavad Balti pangad krediidilimiitide kahanemise pärast. Aja jooksul viib see reaalse raha hulga vähenemiseni ja see omakorda kohaliku valuuta likviidsuse vähenemisele. Kuid viimasel ajal esinevad Eesti ja Läti tippametnikud järjest sagedamini avaldustega, et riigis on kõik hästi.