Kriis süveneb -- kuidas edasi

Artikkel

- Uudised
- 4. oktoober 1998 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kriis süveneb -- kuidas edasi
Maailmapanga ja rahvusvahelise valuutafondi (IMF) 53. aastakoosoleku raames toimuvatel kohtumistel on kaks eesmärki -- kindlustada arenevate tööstusriikide majanduskasv ning stabiliseerida mõranev rahvusvaheline rahandussüsteem.
Aasiast alanud kriisilaine on maailmamajanduse «optimistliku» kasvuprognoosi kärpinud 2 protsendile. Niisama võimalik on halvem tulemus, ennustab IMF oma värskes majandusülevaates.
Suurim tagasikäik on arenevatel turgudel.
Samas kinnitab USA septembrikuu tööhõivestatistika USA keskpanga juhi Alan Greenspani sõnu, et ei USA ega Euroopa jää mujal maailmas toimuvast mõjutamata. Uute töökohtade loomine on järsult aeglustunud ning tööpuudus on eelkõige Aasiasse eksportivate ettevõtete arvel 0,1% kasvanud.
Euroopa tunneb kriisi hammustust muuhulgas pangaaktsiate varingust börsil, mille põhjuseks on kergekäeliselt antud laenud ning spekulatiivsed investeeringud. Lisaks on mitmed Euroopa suurfirmad viimastel nädalatel kasumiprognoose revideerinud.
Nädalavahetusel kohtumiste sarja alustanud G7 tõdes üksmeelselt, et inflatsiooni asemel tuleb praegu karta hoopis majanduskasvu aeglustumist. Eriti toonitati kiirema kasvu tähtsust Jaapanis ja Euroopas.
Vahetu abinõuna kutsus IMFi tegevdirektor Michel Camdessus teisi riike USA keskpanga eeskujul intresse alandama, et aur kasvumootorist päris välja ei läheks.
Samas kordasid Euroopa keskpankurid veel alles laupäeval, et ei näe selleks vajadust -- riigid on just langustsüklist väljunud ja üleminek ühisrahale sunnib kõrgema intressitasemega riike, nagu Hispaania ja Iirimaa, niikuinii laenuintresse alandama.
Teine olulisem teema rahandusministrite ja keskpankurite kohtumisel on maailma praeguse finantssüsteemi nõrkus, mis ei suuda kapitali kiire liikumisega adekvaatselt toime tulla.
1944. aastal, kui IMF ja maailmapank loodi, ei olnud maailmamajandus omavahel nii tihedasti läbi põimunud kui praegu ning risk säärases mastaabis vapustusteks, nagu USA riskihajutusfondi LTCM kokkuvarisemine, oli oluliselt väiksem.
Kriisiriikidele toetuseks antud 140 miljardit dollarit ning IMFi abiprogrammide läbikukkumine Venemaal ja Indoneesias on üles tõstnud rahvusvaheliste järelevalvestruktuuride ümbervaatamise vajaduse.
Välja on käidud hulk vastakaid ettepanekuid.
USA pooldab jätkuvalt «hands-off» poliitikat, nähes Malaisia tüüpi reguleerimises vaid reformide edasilükkamist.
Lahendus võiks olla suuremas avatuses ja ühiste standardite rakendamises. Samuti erasektori vastutuse tõstmises, mis on seni kriisiriikidesse tehtud rahasüste kasutanud turult terve nahaga põgenemiseks.
Euroopa seevastu propageerib järjest häälekamalt reguleeritud kapitalismi ideed.
«Ajalooline debatt turumajanduse ja plaanimajanduse vahel on lõppemas... algab uus debatt kontrollimatu liberaliseerimise ja reguleeritud liberaliseerimise üle,» ütles laupäeval G7 kohtumise järel Prantsusmaa rahandusminister Dominique Strauss Kahn.
Sõelale jäävad mõtted saavad vahetu tuleproovi turgudelt, mis ootavad närviliselt märke sellest, kas maailma finantseliit suudab kaose kontrolli alla saada ja kriisiratta ümber pöörata.
Hetkel kuum