Surve Põhjala rahale

Eelmise nädalaga võrreldes on Rootsi kroon nõrgenenud Soome marga suhtes 5% ja maiga võrreldes 12% ning Saksa marga suhtes 15%. Sellega on Rootsi kroon muutunud Lääne-Euroopa nõrgimaks valuutaks, mida edestab isegi Kreeka drahm.

Norra kroon kukkus esmaspäeval Saksa marga suhtes 2%, mille põhjuseks nimetavad analüütikud samal päeval esitatud Norra eelarve eelnõu, mille arutelu võib kaasa tuua Kjell Magne Bondeviki vähemusvalitsuse tagasiastumise, kui ta ei saa eelnõule kas vasak- või paremopositsiooni toetust.

Suhteliselt vähe nõrgenes Taani kroon, mis on kogu septembri olnud tugeva surve all. Seetõttu on keskpank pidanud seda sekkumise ja intressidega jõuliselt kaitsma. Taani positsioon suure rünnaku puhuks ei oleks väga kiita, sest välisinvestorite, eelkõige USA riskihajutusfondide käes on Taani obligatsioone 360 miljardi Taani krooni eest, samal ajal kui keskpanga valuutareserv on ainult 90 miljardit. Mõnevõrra on krooni tugevdanud 26. septembril Euroopa keskpanga ja Taani vahel sõlmitud lepe, mis lubab kroonil euro suhtes maksimaalselt kõikuda 2,25%.

Rahvusvahelistel finantsturgudel tekkinud ebakindluse tõttu on välisinvestorid hakanud eelistama kindlamaid valuutasid ja on pannud oma hinnangutes Põhjala valuutad ühte patta, ehkki nende riikide majanduspoliitika on väga erinev.

Soome mark on ainuke Põhjala valuuta, mis tuleva aasta algul ühineb loodava rahaliiduga. Seetõttu on ta püsinud suhteliselt stabiilne ja viimastel nädalatel kõikunud ainult poole penni jagu, ehkki võiks kõikuda kuni 50 penni.

Ja ikkagi on marka nõrgestanud väliskapitali pagemine Soomest kindlamasse paika ning spekulatiivsed rünnakud, mis lähtuvad lootusest, et keskpank ei suuda marga kurssi hoida. Septembri algusest peale on Soome Pank ostnud marku kokku enam kui kolme miljardi eest, et marga kurss ei langeks. Kokku on eelmise kuuga riigi valuutavaru kahanenud kuue miljardi marga võrra. Olukorra kiiret muutumist näitab see, et alles kevadel oli keskpank sunnitud marku müüma, et selle kurss liigselt ei tugevneks.

Turul valitseb üldiselt usk, et Soome marga kurss püsib Saksa marga suhtes aastavahetuseni 3,04:1, kuid seda, et kõik on veel võimalik, näitab Soome Panga praegune aktiivne sekkumine.

Keskpank ise on oma avaldustes kinnitanud, et Soome mark püsiks suhteliselt stabiilne ka ilma tema sekkumiseta. Euro tuleku aeg on nõnda lähedal, et juba on tekkinud vastukaaluks ka marga ostasoovijaid, ütles keskpanga infoülem Antti Juusela.

Keskpanga välisele muretusele vaatamata on selge, et keskpank teeb kõik, et enne rahaliitu minekut nii marga maine kui ka riigi majanduspoliitika usaldusväärsus kahjustada ei saaks.

Kuid Soome marga tugevus ning USA dollari ja Rootsi krooni nõrkus tähendab, et tuleval aastal on Soome tööstuse konkurentsivõime tänavusega võrreldes 2--3% väiksem. TS-DI-KL-ÄP