Panganduskriis nakatab ka kindlustust

ERA Panga moratoorium on esimene näide panganduse krahhi kandumisest kindlustusse, sest seab ohtu kindlustusturul neljandat positsiooni omava Polaris Kindlustuse.

Ligi 30 000 Polarise kliendi arveldused ja hoiused on enamikus emapanka kinni jäänud, Polaris-Vara pea kohal ripub ka 1,2 miljonit pankrotistunud EVEA Panga aktsiat.

Seni on nii Polaris kui kindlustusinspektsioon kliente rahustanud, et peale ERA Panga on Polarisel arved ka Hansa- ja Ühispangas, kus sularaha jääk on piisavalt suur hüvitamaks klientidele tekkivad kahjud. Seega seni, kuni ERA Panga saatus on veel täpselt teadmata, jätkavad nii elu- kui varakindlustusselts oma tööd.

«Meil on Polarise kohta täielik informatsioon praeguse moratooriumi valguses, mis hetkel kriitiliste otsuste tegemist ei nõua,» lausub kindlustusinspektsiooni direktor Ellen Ridaste. Küll aga võib see pilt täielikult muutuda, kui keskpank otsustab ERA Panga pankrotimenetluse algatada, lisab ta.

Mustema stsenaariumi korral võib Polarise suhtes käiku minna kaks varianti. Ühe võimalusena müüakse ERA Pangale kuuluvad Polarise aktsiad pankrotivarana ning selts saab uue omaniku. Kui aga emapanga pankrot muudab maksejõuetuks ka Polarise enda, võidakse tema lepingute portfell üle anda mõnele teisele seltsile.

Polarise pankroti puhul oleks paremas seisus pikemaajaliste lepingutega elukindlustusselts, sest litsentsi peatamisel enam ei sõlmita uusi lepinguid ja Polaris-Elu olukord halvemaks ei lähe.

Ridaste hinnangul on Polaris-Elu reservide paigutus täiesti rahuldav. Kuigi osa reservidest on hoiustatud ERA Panka, on nad pandiga tagatud ja makstakse panga pankroti korral väljaspool järjekorda esimesena välja.

Ridaste usub, et isegi täieliku pankroti korral ei tohiks Polaris-Elu portfelli ülevõtmisel mingisuguseid raskusi tekkida.

Ridaste tunnistab, et pankroti korral on keerulisem kahjukindlustusseltsi Polaris-Vara olukord, seal on tegu lühiajaliste, valdavalt aastaste lepingutega. Kui elukindlustuse puhul teeb inspektsioon kõik, et inimeste pikaajaliselt kogutud raha kindlasti säiliks ning portfell üle antaks, siis kahjukindlustuse puhul mitte.

«Kahjukindlustuse puhul on seltsidel täielikult vaba otsustus, kas keegi tahab (Polaris-Vara -- toim.) portfelli, mistõttu võivad siin minna käiku palju mustemad stsenaariumid,» selgitab Ridaste.

Sellisel juhul satuvad suurema löögi alla kliendid, kelle varaga on juhtunud õnnetus, sest selts ei pruugi olla võimeline hüvitisi välja maksma. Kellel kahju ei ole, jäävad lihtsalt oma sissemaksetest ilma ning peavad kolima üle teise seltsi.

Valdavalt Lõuna-Eestis tegutsevat Polaris Kindlustust peavad teised seltsid tugevaks ning ausaks konkurendiks, kelle kukkumine annaks tugevama hoobi finantsraskuste käes vaevlevate kindlustusseltside usaldusväärsusele.