Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

CAP laveerib karide vahel

19. oktoober 1998, 00:00

«Õiged läbirääkimised saavad alata alles siis, kui kõik pooled on koos,» ütles üks ELi ametnik. Samas pole Saksamaa tulevane kantsler Gerhard Schröder veel ametlikult põllumajandusministrit nimetanud ning Romano Prodi valitsuse kokkuvarisemine nõrgendab läbirääkimiste lauas ka Itaalia häält.

Nii võib poliitiline kokkulepe Agenda 2000 põllumajandusreformi üle veelgi venida. Juba niigi varjutavad seda liikmesriikide vaidlused ühiseelarve finantseerimise üle ning erimeelsused põllumajanduse reformikava üle.

Teravalt reageeriti ettepanekule, mille järgi liikmesriigid maksaksid edaspidi 25% CAPi eelarve otsetoetustest ise välja.

Sellisel juhul saaks Saksamaa aastaks 2006 igal aastal 678 mln ECUd lisaks, Prantsusmaa aga kaotaks 648,5 mln ECUd, Hispaania 528 mln ECUd ning Kreeka 451 mln ECUd. Arvutused lähtuvad eeldusest, et Agenda 2000 pakutud reformiettepanekud viiakse ellu.

Diplomaatide sõnul näitavad arvud ilmekalt, kuidas taoline poliitika kõverdaks liidu keskset Saksamaa ja Prantsusmaa ühistelge ja tekitaks pahameelt Vahemere riikides.

Kõige tulisemalt toetab CAPi muutmata jätmist Prantsusmaa, mis saab ligi neljandiku CAPi 40 mld ECU suurusest eelarvest, samas kui riigi netopanus bloki ühiseelarvesse on tagasihoidlik. Ümberkorraldusega tahab EL anda eelkõige Saksamaale põllumajanduse arvel rohkem, et riigi panus ühiseelarvesse oleks tasakaalus. Veel õõnestab Saksa-Prantsuse suhteid sotsiaaldemokraatide võimuletulek Saksamaal, kes on põllumajandussektori valijate häältest vähem huvitatud kui Helmut Kohli kristlikud demokraadid.

Samas peab EL varem või hiljem möönma, et olukord, kus bloki eelarvest läheb ligi pool sektorisse, mis annab tööd vaid 5% ELi elanikkonnast, ei saa kaua kesta.

Üks tugev argument ELi põllumajandusvoliniku Franz Fischleri käes on tuleval sügisel algavad maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimised põllumajandussaaduste turu liberaliseerimise üle. Põllumajandust vähem toetavad riigid taunivad ELi garanteeritud hindade ja ekspordisubsiidiumide süsteemi ning nõuavad turu moonutamise lõpetamist.

Hinnatoetuste vähendamist nõuab ka valmistumine uute liikmete vastuvõtmiseks, keda liit pole valmis samal tasemel toetama. Samuti tooks ELi hindade alandamine kandidaatriikide hinnataset bloki tasemele lähemale.

Vähem oluline pole surve ELi elanike poolt, kes hästi teavad, et põllumajandustoetused kergitavad toiduainete hindu. Vastupanu geneetiliselt muudetud toiduainetele, hullu lehma tõve kriis ning põllumajanduse muutumine suurtootmiseks on selle sektori ilma jätnud romantilisest imagost. Tarbijad on mures, et CAPi soositav intensiivpõllumajandus mõjub halvasti nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele.REUTERS-Economist-ÄP

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. November 2011, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing