Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kasutusvalduse seadmiste arv võiks olla tunduvalt suurem
Kasutusvaldus (ususfructus) ehk vilikasutus on piiratud asjaõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see seati, õiguse asja kasutada ja temalt vilja võtta, see tähendab igasugust kasu saada.
Kasutusvalduse esemeks võivad olla nii vallasasjad (ehitis, auto) kui ka kinnisasjad (maatükk, hoonestusõigus, korteriomand), samuti üksikasjad ja asjade kogumid (ettevõte, pärand) ning üleantavad õigused (aktsiad, võlanõuded, väärtpaberid).
Kehtiva õiguse kohaselt saab kasutusvaldust seada kas vallas- või kinnisasjale või mingile õigusele.
Senise praktika kohaselt kasutatakse kinnisasja kasutusvaldust väga harva. Selle üheks põhjuseks on ilmselt asjaolu, et kasutusvaldust ei tunta. Kuna kasutusvaldus on oma iseloomult sarnane rendisuhtele, siis teine põhjus on kindlasti selles, et kehtiv rendiseadus ei näe ette rendisuhte lõppemist renditava asja võõrandamisel. Peale selle ei nõua seadus rendilepingult notariaalset vormi, mistõttu on rendilepingu sõlmimine lihtsam ning odavam.
Ometi on rent võlaõiguslik suhe, mida kinnistusraamatusse ei kanta ning mis peaks seega lõppema omandiõiguse üleminekul. Kinnisasja omandaja õigused on selles osas seega kaitseta. Jääb üle vaid loota, et väljatöötamisel olev võlaõigusseadus tühistab rendiseaduse selle sätte ning kinnisasja omandajat ei taba üllatus, et vast omandatud kinnistut koormab mingisugune tähtajatu rendileping.
Kasutusvalduse seadmiseks vallasasjale või mingile õigusele on vajalik asja või õiguse üleandmine kasutusvaldaja tegeliku võimu alla.
Peale selle tuleb sõlmida notariaalselt tõestatud asjaõiguslik kokkulepe kasutusvalduse seadmiseks ning notariaalselt tõestatud võlaõiguslik kokkulepe kasutusvalduse sisu kohta ning esitada need kinnistusametile. Selliseks võlaõiguslikuks lepinguks võib olla ka kinkeleping, kus kasutusvalduse seadmine võib olla osa tehingust (kõrvaltingimus).
Asja või nõude üleandmisega läheb üle ka õigus asja või õiguse viljadele ehk tulule, samuti nõudeõigus kolmandate isikute suhtes. Nii näiteks tekib kasutusvaldajal õigus üürirahale, kui maja on välja üüritud.
Kasutusvalduse seadmise lepingus tuleb kindlaks määrata poolte õigused ja kohustused. Seega on vaja kokku leppida, kas kasutusvaldus on tasuta või tasuline, milliseks tähtajaks kasutusvaldus seatakse, kuidas hüvitatakse kasutusvaldajale kulutused, mida ta asja parendamiseks ja/või korrashoiuks teeb, millised on omaniku õigused jne.
Kasutusvalduse lepingus märgitud õigused ja kohustused kehtivad üksnes lepingupoolte vahel. Kui kasutusvaldusega koormatud kinnisasja omanik vahetub, siis uue omaniku ja kasutusvaldaja vahelistele suhetele kohaldatakse reeglina üksnes seaduse sätteid, samuti kinnistusraamatusse kantud õigusi ja kohustusi.
- kasutusvaldajal on asja valdamise ja kasutamise õigus ning õigus saada ja omandada asja vilju
- kasutusvaldajal puudub õigus asja koormata, asja müüa ja omaniku nõusolekuta rentida
- kasutusvaldus vähendab asja väärtust
- kasutusvaldus ei ole üldjuhul juriidiliselt üleantav ega loovutatav
- kasutusvaldus on mittevõõrandatav ja mittepärandatav õigus asju kasutada