Ehitushindade langus elavdaks turgu

Äripäev ennustab, et varsti on oodata ehitamise odavnemist. Ehitusturu maht on vähenenud ja et ehitusfirmadel üldse tööd oleks, tuleb neil tahes-

tahtmata otsustada, kust koomale tõmmata.

Koomaletõmbamise vajaduse tingib ühelt poolt see, et eramute, ridaelamute ehitus ja korterite renoveerimine on kalli raha ja keerukate laenuvõimaluste tõttu vähenenud. Pidurdunud on uute elurajoonide müük ja selle tagajärjena ka ehitus.

See aasta läheb ehituses veel n-ö vanast rasvast. Kes 1997. aasta eufooria ajal kavatses midagi püsti panna, sai ehituse käima alles tänavu. Omajagu tellimusi on veel käigus.

See-eest võib kindel olla, et palju kainem 1998. aasta tulevaks aastaks eriti agarat ehitustegevust ei luba.

Büroopindade ülejääk on Eestis juba praegu tekkimas. Kui kinnisvaraturg seisab, ei liigu ka ehitusturg.

Lisame siia riigieelarve kärpimise, mida tehakse põhiliselt investeeringute arvel. See tähendab ehitusturu mahu vähenemist veel vähemalt 100 miljoni krooni võrra.

Ehitus on paraku selline majandusharu, mida eksportida on küllaltki keeruline. Tõsi, Eesti ehitajad on praktiseerinud Venemaal ja Ukrainas, kuid praegu on paljud ettevõtted oma tegevuse idaturul peatanud, et oodata paremaid aegu.

Raskused ehitusturul on kandunud ka ehitusmaterjali-

tööstusse ja lubaksid seal hindade alanemist. Samas kasutavad ehitusfirmad enamjaolt imporditud materjale, mis suurt kokkuhoiuvõimalust ei anna.

Niisiis võib väita, et 1999. aasta tuleb ehitusturul raske. Tõenäoline on, et paljud ettevõtted lõpetavad tegevuse, kas siis pankroti või mõnel muul teel. Arvatavasti hoogustub juba tänavu alanud ehitusfirmade liitumine, millega saavutatakse juhtimiskulude kokkuhoid.

Kuna suurim kulu on igas ettevõttes tavaliselt palgakulu, võib eeldada sellegi kärpimist. Saabub musta tööjõu kasutamise uus laine. On ju must tööjõud alati odavam kui ametlik -- firma eeldab kulutusi kontorile, juhtimisele jne, pluss maksud. Suuremates firmades hakatakse võib-olla enam kasutama ühe objekti tööjõudu.

Ehitamine Eestis muidugi ei lõpe ega kao. Seda lubavad nii Ülemistele plaanitav kaubakeskus kui Eesti Raudtee Narva piirijaam, tõenäoliselt ka Tallinna Sadam jne. See on aga rohkem suurte ehitusfirmade pärusmaa, kel on enam jõudu konkureerida. Väiksematel tegijatel ei jää muud üle, kui kuskilt kokku hoida ja nii odavamat teenust pakkuda.

Selle asemel, et jonnakalt oodata, et ehk läheb majanduses olukord varsti paremaks ja hindu ei olegi tarvis alla lasta, võiks proovida ehitushindade alandamisega turgu elavdada. Seda ootaks eriti erasektor, kus ehitusfirma FKSM juhatuse esimehe Andres Kogeri väitel tuleval aastal üldse ei ehitata, värvitakse üle vaid vannitoa ja köögi lagi ning investeerimisotsused lükatakse edasi.