Marek Strandberg tahab teha äri veepuhastusega

Peep Sooman 27. november 1998, 00:00

Heitvee puhastusmärgalad on spetsiaalseks otstarbeks kohandatud rabad, kuhu suunatakse reoveed ning kus on taimestik, mille juurestik on suuteline omastama mikroorganismide poolt lagundatud reovee komponente. Tulemuseks on puhas vesi, mille võib suunata merre. Kui raba läheduses pole, siis see luuakse. Sõltuvalt raba eesmärgist ja reovee omadustest on vaja iga asulaelaniku kohta 10--50 m² puhastusmärgala.

Esialgu on Strandbergil tõsine plaan selgitada välja puhastusmärgalade kasutamisvõimalused Kagu-Eestis, koostööd teeb ta Võru instituudi ja ökoloogiliste tehnoloogiate keskusega. Kui tasuvusuuringud ja tehnoanalüüsid on lõppenud, muutub puhastusalade idee äriks ning tulevikus võib näiteks terve Viimsi valla elanikel olla võimalus suunata oma reoveed Strandbergi rabadesse. Vajalikest investeerimissummadest ärimees aga vaikib.

Strandbergi sõnul on isepuhastuvate märgalade rajamine tulevikuäri. «Tavaline reoveepuhastus on ebaökoloogiline,» ütleb ta. Puhastusmärgalade rajamine ning käitlus on märgatavalt odavam kui tavalistel puhastitel, seletab Strandberg. Ta teab, et puhastus-
märgalad on kasutusel nii USAs, Saksamaal kui ka Rootsis.

Hea mõte on ehitada puhastusraba äärde ökoloogilistest materjalidest uuselamurajoon, arutleb Strandberg. Ärimees usub, et uued puhastusrabad võivad kinnisvarahinnad uppi lüüa. Kuna hoonete rajamiskulud kujunevad tänu märgalapuhastuse madalamale hinnale väiksemaks, siis peaks projekt ostjat ahvatlema. ASi Tallinna Vesi klientide hoonete hinnad peaks aga kõrgemate püsikulude tõttu langema.

Strandberg näeb puhastusraba projekti tootmisahela alusena. Virtsa ja süsihappegaasiga rikastunud paju saab kasutada küttematerjalina, kõrkjaid ja savi kodumaiste ehitusmaterjalide tootmisel, hundinuiast saab soojustusmaterjalina kasutatavat tselluvilla. Strandbergi sõnul on tegu rangelt lokaalse projektiga, mille üks eesmärk olekski vähendada välismaiste ehitusmaterjalide importi, valmistades sama kvaliteediga materjale rabast saadud toorainest.

Strandbergi äriidee vastu tunnevad huvi ka ASi Tallinna Vesi spetsialistid. Arendusosakonna nõunik Taido Vaikla soovitab Strandbergil tulla juhtkonna jutule. Oleme ka ise mõelnud, et sadevete puhastamiseks märgala sobiks, märgib Vaikla. Julgen siiski kahelda, et Tallinnas selline süsteem toimiks, ehkki väikestes asulates ja linnaosades oleks projekt mõeldav, arvab Vaikla.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:58
Otsi:

Ava täpsem otsing