Euroga tuleb kohanduda

Kui need mõnikümmend päeva on möödas, võime seista silmitsi tõsiasjaga, et välispartnerid tahavad arveldada Euroopa ühisrahas, majandustarkvara aga ei pruugi seda võimaldada ja meie ise ei kujuta ka täpselt ette, kuidas asi käima peaks.

Audiitorfirma Deloitte & Touche Finland OY juhataja Mikael Pauli ettekandest Eurorahakonverentsil selgus, et järgmisel aastal plaanib klientidega euros arveldama hakata märkimisväärne osa nende 11 Euroopa majandus- ja rahaliidu (EMU) liikmesriikide ettevõtetest, kus euro käibele tuleb. Alla 10% jääb näitaja vaid Saksamaal ja Portugalis. Eesti suurima kaubandus-

partneri Soome ettevõtetest plaanib euroraha kasutada veidi alla poole.

Eestis läbi viidud küsitlus näitab, et 38% küsitletud firmajuhtidest ei ole kursis eurotemaatikaga ega tea, millega silmitsi seista tuleb.

Euros arveldamine seab uued nõuded majandus-

tarkvarale. Kuna Eesti ei ole Euroopa Liidu liige ja euro siin ametlikult käibele ei tule, puudutavad muutused põhiliselt ostu- ja müügiprotsessi. Hinnakirju, tellimusi, arveid ja makseid.

Kinex Infosüsteemide ASi juhataja Indrek Saul peab kindlamaks Euroopas toodetud tarkvaraprogramme, sest nende koostamisel on arvestatud mitme valuutaga, mitmekeelset ja mitme juriidilise süsteemiga majandussüsteemi. Saul ei ole kindel, et kodumaised programmid järgivad euronõudeid.

Ehitusmaterjalide hulgimüügifirma Vipex juhatuse esimees Tõnu Sepp loodab, et firma kasutatava Ameerika päritolu majandustarkvara jaoks ei ole vahet, mis valuutat kasutatakse. «Eeldatavasti on eurol kroonides kurss olemas ja sellisel juhul ei tekita selle ümberarvutamine probleeme.»

Viljandimaal täispuidust mööbli tootmisega tegeleva väikefirma ASi Eerung juhataja Arno Kütt eurot ei karda, sest arved on ka seni eri valuutades olnud.

«Meil on plaan arveldustes eurole üle minna,» kinnitab Kütt.

Ühispanga asepresident Jürgen Lamp on veendunud, et pankadel euroga arveldamisel probleeme ei teki ja pankade paindlikud infosüsteemid võimaldavad väikesed muudatused ilma suurema vaevata sisse viia.

Ainus risk on see, et algul põhjustab euros arveldamine pankadele rohkem käsitööd, mis suurendab eksimise võimalust.

Eesti raamatupidamistoimkonna juhataja Rita Ilisson paneb firmajuhtidele südamele, et eurole üleminek ei anna meile raamatupidamislikus mõttes midagi juurde. «Usaldusväärsust tõstab ainult heast raamatupidamis-

tavast kinnipidamine, see, kas aruandlus on eurodes, markades või kroonides, ei muuda asja sisu,» lisab ta.

Automaatselt lähevad eurole üle rahvusvaheliste kontsernide Eesti tütarfirmad, kes peavad seda tegema ühtse aruandlussüsteemi tõttu.

Impordi või ekspordiga tegelevad ettevõtted võivad olla rahulikud, sest lepingud ei kaota euro tulekuga kehtivust,

Jaanuarist võetakse euro kasutusele vaid arveldus-

valuutana. Finantsturud hakkavad opereerima eurodes, pankade klientidele jääb õigus valida, kas soovitakse arveldada eurodes või rahvusvaluutas. Mõistlike summade piires konverteeritakse rahvusvaluuta kontod eurodesse tasuta. Rahandusminister Mart Opmanni sõnul ei ole seni mõistlike summade suurust määratletud.

Eesti pankurid ei karda, et nende tulud euro tulekuga väiksemaks jääksid. Eesti krooni ja sularaha konverteerimine jääb alles. Euro ja dollari kursi eeldatav kõikumine toob pankadele pigem lisatulusid.

Analüütikute hinnangul on alusetud väited, nagu devalveeritaks kroon seoses euro tulekuga.

Veidi segane on veel küsimus, kas Eesti ettevõtted peavad hakkama kommertspankadele euro konverteerimise eest maksma või saavad nad teenust ilma rahata.

Hansapangas on selge, et eurot konverteeritakse nagu iga teist valuutat. Kui seni on olnud vaid Eesti krooni ja Saksa marga ostu- ja müügihinna vahe väiksem kui 0,4%, siis on otsustatud, et jaanuarist hakatakse sama kursiga vahendama kõigi 11 riigi valuutasid. Teiste valuutade puhul jääb kehtima senine 1-- 1,5protsendine vahe.

Ühispangas ei ole ametlikku otsust veel langetatud, kuid välissuhete osakonna juhataja Eerika Vaikmäe-Koit peab tõenäoliseks, et konverteerimine toimub nagu DEMi puhul.

«Kui klient teisel jaanuaril tuleb, on otsus selle kohta kindlasti tehtud,» kinnitab ta.

Eesti Pank on rahavahetuse suhtes äraootaval seisukohal ja otsuseid ei tee, sest hinnakirjad on kommertspankade eraasi. Iga kommertspank otsustab siin ise, kuidas käituda.

«Kindlasti tuleb pankadele tööd juurde. Ainus selge asi on see, et kõik on segane,» iseloomustab olukorda Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell.