Rahaliidu tegelik algus

REUTERS 07. detsember 1998, 00:00

Enamik analüütikuid arvas, et niikaua kui Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer kontrollib Saksa rahapoliitikat, ta intressi seniselt 3,30 protsendilt ei alanda. Seetõttu olid nad kindlad, et Saksa-Prantsuse 3,30protsendiline intressitase saab jaanuaris algava rahaliidu intressitaseme aluseks ja et intresside alandamist alustab Euroopa keskpanga president Wim Duisenberg alles rahaliidu esimestel kuudel.

Sest meenutagem, et USA keskpanga juht Alan Greenspan oli kogu sügise jooksul palunud Euroopa keskpankadel ülemaailmse majandusseisaku kartuses keskseid intresse alandada, kuid need seisid sellele Hans Tietmeyeri juhtimisel vastu nii kui müür. Praeguse intresside alandamisega Euroopa keskpankade juhid sisuliselt tunnistasid, et rahvusvahelise finantskriisi mõju on jõudnud Euroopasse.

Intresside alandamise põhjuseks on mure Euroopa majanduskasvu selge aeglustumise pärast. Nagu ütles Saksa liidupanga president Hans Tietmeyer, tehti ühine intresside alandamise otsus teisipäeval Euroopa keskpanga (EKP) nõukogu istungil. Repomäära alandamisest teatades rõhutas Hans Tietmeyer, et Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika ja Venemaa majanduskriis pole veel kaugeltki möödas ja kuna Euroopas aeglustub majanduskasv tuleval aastal märgatavalt, on Euroopa keskpank seisukohal, et intressimäärad peavad edaspidi langema veelgi, et ergutada majanduskasvu. See otsus tähendab ühtlasi, et EKP nõukogu on juba eurotsooni rahapoliitika juhtimise üle võtnud.

Et paljud Euroopa riikide valitsused on sügise jooksul avaldanud keskpangale survet intresside alandamiseks, pidas Tietmeyer vajalikuks rõhutada, et keskpank ei teinud oma otsust poliitilise surve tõttu, vaid üksnes reaalsest majandusolukorrast lähtudes.

Saksamaa, Austria, Soome, Hispaania, Hollandi, Belgia, Iirimaa, Prantsusmaa ja Portugali keskpank alandasid neljapäeval keskse intressi -- repomäära -- , mis riigiti kõikus 3,2 protsendist (Austria) 3,69 protsendini (Iirimaa) kolmele protsendile. Ainult Itaalia, kus repomäär oli 4,0 protsenti, jättis selle 3,50-le.

Turge üllatusena tabanud keskse intressimäära langus vallandas väärtpaberiturgudel hoogsa tõusu. Suurim tõus oli Londoni, Frankfurdi ja Pariisi börsil, kus aktsiaindeksid kerkisid mõne tunniga miinus kahelt protsendilt pluss kolmele protsendile, mille järel tõus mõnevõrra taandus. USA dollar tugevnes Saksa marga suhtes ja kuna Suurbritannia intressimäär ei langenud, tugevnes ka Inglise nael. Briti keskpanga nõukogu koguneb järgmisele koosolekule 10. detsembril ja analüütikud prognoosivad, et see alandab repomäära 0,50% ehk 6,25% tasemele.

Rahaliidust välja jäävad Rootsi ja Taani käitusid erinevalt. Rootsi keskpank jättis repomäära muutmata. Taani alandas intressi 0,30%, 3,95 protsendile.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 08:59
Otsi:

Ava täpsem otsing