Mõõnaaeg pingestab riikide kaubandussuhteid

Ajal, mil Aasias on vähe märke kriisist toibumise kohta, Ladina-Ameerikat ähvardab majanduslangus ning Euroopa majanduskasv aeglustub, on suure osa maailma toodangu ülejäägist ära ostnud USA oma kaubanduskonto defitsiidi hinnaga.

Aasta esimese üheksa kuuga on USA import suurenenud 40 miljardi dollari võrra 817 miljardile dollarile, kasvatades kaubandusdefitsiiti kokku 45 miljardi dollari võrra.

Ilmne ohver on USA terasetööstus -- terase hind on 20% langenud, sest turu on üle ujutanud Jaapani, Venemaa ja Brasiilia teras. Dumpinghindadega, nuriseb USA terasetööstus, nõudes hinnavahe tasandamiseks imporditolle. USA ametiühingud aga väidavad, et süveneva kaubandusdefitsiidiga toetatakse töökohtade juurdekasvu ainult väljaspool USA piire.

Asjaolu, et Jaapani import kaheksast tähtsamast Aasia riigist on aastaga 13% kahanenud, USA kaubandusdefitsiit ähvardab aga tuleval aastal ületada 300 miljardit dollarit, pole kahe suurriigi suhetele kasuks tulnud.

Samuti on Jaapani suur kaubanduskonto ülejääk takistanud Aasia ja Vaikse ookeani äärsete riikide (APECi) ning ELi ja Aasia omavahelist koostööd, millest võinuks kujuneda paslik vastukaal Põhja-Ameerika vabakaubandustsoonile (NAFTA). Koostöö asemel on Jaapan oma piirid kindlalt sulgenud.

Tüli banaaniimpordi reeglite üle on teravdanud ka USA ja ELi suhteid. Karistuseks ähvardab USA Euroopa Liidu kaupadele kehtestada 500 mld dollarilised kaitsetollid.

USA ise ekspordib vähe, peamiselt lennukeid. Teine tähtis ekspordiartikkel on meelelahutus, mis on USA, Aasia ning Euroopa suurimaid tüliõunu. Ühelt poolt on meelelahutusturu liberaliseerimine takerdunud Prantsusmaa taha, kes kardab oma filmitööstuse pärast. Teisalt süüdistavad APECi riigid Hollywoodi, Madonnat ja Disney & Co'd Aasia kultuurilise identiteedi õõnestamises.

Lisaks näeb Aasia USAs piirkonna viletsuse peasüüdlast -- kõigepealt ujutas Ameerika Aasia kapitaliga üle, nõudes samal ajal IMFi ja maailmapanga abil raha- ja kapitaliturgude liberaliseerimist. Siis aga tegi kapital järsku minekut, riigid jäid viletsusse ning nüüd nopivad USA suurkontsernid Aasia majanduse pärleid odavalt üles. Asjaolu, et kinnisvara spekulatiivset hinnatõusu ja hiigellaene finantseeriti jeenides, unustatakse meelsasti ära.

Näib, et edaspidi jätkub liberaliseerimisprotsess veel vaid suurte kaubandusblokkide (EL, NAFTA) siseselt, samal ajal kui välispiirid järjest tihenevad.

Autor: WB