Valitse riske neid vältides ja ennetades

Turva-alaste küsimuste iseendale esitamise abil tehtud riskianalüüsi tulemusena saab koostada nn riskide valitsemise programmi, millega saab firmasisese kahju viia minimaalseks.

Riskide valitsemise abinõud on järgmised:

Riskide vältimine. Selle meetodiga vähendatakse riski toimumise tõenäosust miinimumini. Näiteks loobutakse ohtlikust marsruudist kauba toimetamisel ühest punktist teise, valitakse pikem, kuid ohutum tee.

Riski vähendab ka see, kui ühe firma võtmeisikud ei reisi kunagi samas lennukis, autos või mujal.

Riskide jaotamine. See on meetod, kus osaliselt kannab vastutust mõni teine firma. Näiteks rendipinnal tegutseva firma puhul kannab õnnetuse korral suuremad kahjud kinnisvara omanik.

Kindlustamine. Siin riske küll võetakse, kuid võimaliku kahju kannab/korvab osaliselt või täielikult kindlustusfirma.

Riskimine. Siin tegutsetakse, järelikult ka riskitakse, samas ollakse valmis kõikideks võimalikeks olukordadeks.

Valmistumiseks on otstarbekad koolitused, turvaseadmed, juhised jne. Siiski on kaubandus-

turvalisus Eestis suhteliselt uus teema ja head, profesionaalset koolitust võib kohapeal saada ehk 5--7 aasta pärast.

Mõnedel turvafirmadel on hea kogemus kaupluste turvamisel, kuid see on vaid pool teemat. Kaupluse sisemine turvalisus on palju laiem ja keerulisem.

Kaod kauplustes võib tinglikult jaotada kolme gruppi: loomulikeks, inimlikust eksimusest põhjustatud ja kuritegelikeks kadudeks.

Teooriaid kadude jagunemise kohta on mitmesuguseid. Ühed pakuvad välja kõikidele kaoliikidele 1/3, teised jaotavad kuritegelikud ja ülejäänud kaod võrdsetesse osadesse.

Jaotus oleneb suurel määral sellest, millise riigiga, linnaga, kaupluse tüübiga, klientuuriga, ümbrusega on tegemist. Eestis on kuritegelik kadu tunduvalt suurema osatähtsusega kui Rootsis, Saksamaal, Inglismaal. Pakun välja, et Eestis võiks olla kuritegelik kahjum keskmiselt ca 70--75% kogukahjumist.

Oluline on kaupluseomanikul eristada, kuidas jaguneb kuritegelik kahjum omade ja võõraste vahel. Kõik oleneb jälle asjaoludest: ümbrusest, klientuurist, piirkonnast jne.

Kindlasti on suur vahe väliste varaste osatähtsusel näiteks võrreldes Tallinna Kaubamaja või Stockmanni Järve või Keila kaubamajaga.

Sisemiste varguste osakaal oleneb suuresti kaupluse personali usaldusväärsusest. Julgen eakamatest inimestest koosnevat kaua koos töötanud kollektiivi eelistada noortele, kes soovivad ennast teostada pigem väljaspool tööaega.

Oluline on siin ka materiaalne vastutus. Võimalus on maksta kindlat palka igal juhul, olenemata kadudest ja eeskirjade täitmisest või siduda vastutus sissetulekuga.

Tähtis osa on sisekorral, fikseeritud nõuetel, nende täitmise kontrollil ja sanktsioonide rakendamisel.

Rakendada saab ennetavaid turvameetmeid: kaameraid, tootekaitse- ja kassakontrolliseadmeid. Need panevad mõtlema, et varastada on raske ja riskiprotsent suur.

Välimiste varguste puhul tuleb arvestada, et professionaalsed vargad teevad kiiresti kindlaks, kuidas töötab turvameeskond, kuidas on korraldatud ligipääs kontoriruumidele, ladudele, mis tasemel on videovalve, elektrooniline valve, kaubakaitsesüsteem jne.

Autor: Marko Saar