Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võltsoptimism

    Põllumajanduse olukord on katastroofiline. Seda ei saa eitada ka kõige paadunum optimist või pimesi turujõududesse uskuv libaliberaal. Katastroofis ei ole süüdi mitte eelmise aasta vihmad ja tänavune põud. Millise ilma vanajumal annab, sellisega tuleb elada ja töötada. Eesti põllumees on sellega aastasadu toime tulnud. Majandus on aga nagu inimene -- tugeva muudavad ettetulevad raskused ainult tugevamaks, väljakurnatud organismile saab ka pisike lisakoormus eluohtlikuks.
    Eesti põllumajandust on kogu iseseisvusaja jooksul lammutatud ja laostatud, tema elumahlad on otsa lõppemas. Kahe viimase aasta otsetoetused olid nagu süstid märgadesse linadesse mässitud tiisikusehaigele -- ära surra ei lase, aga elujõudu ka tagasi anda ei saa. Väliskonkurentidega normaalseid (võrdseid) konkurentsitingimusi saavutamata ei ole Eesti põllumajandusel võimalik ellu jääda.
    Normaalseid majandamistingimusi (Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika tervikliku kompleksi rakendamist) valijatele valimistel ka lubati. Seda nii endise kui ka praeguse valitsuskoalitsiooni parteide poolt. KMÜ ei suutnud aga libaliberaalide obstruktsionismi ja Koonderakonna reetlikkuse tõttu eelmisel valitsemisperioodil seda lubadust täita. Teatepulk läks edasi praegusele valitsuskoalitsioonile. Paraku tahab just põllumehele antud lubadus esimesena väljalunastamist, vastasel korral on pooltele põllumajandustootjatele see suvi viimane.
    Valitsuskoalitsioon näitas oma tegelikku nägu maaelule kohe pärast valimisi. Riigieelarve kärbe suunati eelkõige maaelu vastu -- üldise vähem kui 6protsendilise vähendamise taustal jäi sügavas kriisis siplev põllumajandus ilma ca 20% eelarvevahenditest. Sama poliitikat jätkatakse järgmisel aastal -- eelarve mahu üheprotsendilise kasvu tingimustes tahetakse põllumajandustoetusi vähendada veel 30% (726 miljonilt 505 miljonini). Loogika on lihtne -- kui pooled tootjad lähevad pankrotti, siis tähendab 30% kärbe ju ellujäänutele koguni toetuse suurendamist.
    Eesti põllumees ei taha aga vaikselt ja tsiviliseeritult hinge heita, kuigi koos Eesti libaliberaalidega kiidaks teda selle eest ka Euroopa Liit, Maailma Kaubandusorganisatsioon, Rahvusvaheline Valuutafond ja kogu «maailma progressiivne üldsus». Maaelu kriisitoimkond nõuab libaliberaalide nördimuseks hoopiski põllumajanduse surmahaiguse põhjuse -- ebaausa välis- ja sisekonkurentsi -- likvideerimist.
    Kiiresti olgu olla tasakaalutollid ELi subsideeritud toiduainete impordile, riigikogu ja valitsus peavad kohe ja konkreetselt ohjeldama toiduainete töötlejate monopoolse võimu, importtoiduainete kvaliteedikontrollis tuleb sõnamula asendada tegudega, otsetoetusi tuleb vähendamise asemel suurendada. Nõudmisi kavatsetakse mõjusalt toetada massiliste maarahva väljaastumistega.
    Kevadel jõudis valitsuskoalitsioon juba kõigi maarahva esitatud nõudmiste suhtes oma vastuseisu demonstreerida. Mingit maaelu päästmise kavatsust neil ei ole, vastavast abinõude plaanist rääkimata. Majandusliku katastroofi ees seisvale maarahvale otse näkku sülitamiseks valitsuskoalitsioonil ka siiski julgust ei jätku.
    Poliitiliseks pajatsiks muutunud põllumajandusminister Padar leidiski talle omase «väljapääsu» -- kõigest aitab üle optimism. Põllumajanduse kriis olevat Eestis juba möödas -- kriis oligi vaid kurja opositsiooni vastutustundetu väljamõeldis. Toetuste kiire väljamaksmine kompenseerivat ilmastikukahjud -- paarimiljardiline ebaausa kaubanduse tekitatud tulude puudujääk ei vääri tähelepanu. Nelja kuu pärast tõusvat põllumajandussaaduste hinnad normaalseks tootmiseks vajalikule tasemele -- sellest andis teada Padari ilmeksimatu sisemine hääl, sest muid märke ei ole.
    Ja lõpuks trumpäss -- Eesti olevat alustanud ELiga läbirääkimisi Eesti ekspordikvootide suurendamise ja Eestisse suunatavate kaupade subsideerimise lõpetamise üle. Mis delegatsioonid ja kus siiski neid salaläbirääkimisi peavad, nii et riigikogugi sellest midagi ei tea? 14. juunil sai ELi ja Eesti Assotsiatsiooninõukogu selleaastane istung mööda ilma mingeid läbirääkimisi alustamata. Peaminister Laar teatas riigikogu ees otse ja avalikult, et mingeid põllumajandusalaseid läbirääkimisi valitsus ELiga pidada ei kavatse -- selleks puuduvat vajadus. Paanikasse sattunud Padar levitab järelikult võltsoptimismi ehk -- maakeeli öeldes -- lausvalet.
  • Hetkel kuum
Tööstusjuht: ärme imetle jätkusuutlikkuse probleemi, teeme sellest konkurentsieelise
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
Jätkusuutlikkusest on arenenud justkui ümberjutustamise äri, kus igaüks räägib nii, nagu tema sellest aru saab. Jätkusuutlikust tegevusest peaks aga saama konkurentsieelis, mitte takistuste rada ja majanduslik viletsus, kirjutab ettevõtja ja Neulari juht Ilo Rannu Äripäeva teemaveebis Tööstusuudised.
USA aktsiad alustasid uut nädalat rekordite lähedal
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Kõik kolm peamist USA aktsiaindeksit – Nasdaqi liitindeks, Dow Jonesi tööstuskeskmine indeks ja S&P 500 indeks – sulgus esmaspäeval rekordkõrgete tasemete läheduses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Modera juht: elektriautobuumil on pidurid peal
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Hoolimata rohepöördest on elektriautode nõudlus oodatust madalam ning Euroopa regulaatorid on hiinlaste lõksus, kirjutab automüügi tarkvaraettevõtte Modera tegevjuht Raido Toonekurg.
Google paneb Soome datakeskusesse veel ühe miljardi
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
Veebigigant Google laiendab Soomes asuvat veebikeskust, Haminasse tuleb juurde sadakond töökohta ja investeeringu suurus jääb miljardi euro ringi.
241 miljonit eurot: kaitsefondist saab osa üheksa Eestiga seotud projekti
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.
Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusprojektide konkursil sai rahastuse üheksa Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, mida toetatakse Euroopa Kaitsefondist kokku 241 miljoni euro eest, teatas kaitseministeerium.