Pidur IT arengule

Elektroonilisel teel toimuva ärisuhtluse ehk e-kommertsi kiire areng on teravalt tõstatanud küsimuse selle õiguslikust reguleerimisest.

Paari aasta möödudes võib Eesti majanduse progressiivsuse ja edukuse mõõdupuuks olla e-kommertsiga seonduva reguleerimine ja see, millisel määral suudetakse kehtestatud reegleid rakendada.

E-kommertsi potentsiaali ja mõju majanduse arengule on mõistnud paljud riigid. Suurbritannia valitsus on teatanud, et tema eesmärk on teha Suurbritanniast riik, kus on maailmas kõige lihtsam ja ohutum tegeleda e-kommertsiga. Neil on alates 1999. a suvest olemas spetsiaalne ametiisik (e-minister), kelle ülesanne on vastava tegevuse koordineerimine. Suurbritannia parlamendis on aga arutusel spetsiaalne seadus -- Electronic communications bill. Arenenud riigid on aru saanud vajadusest viia kehtivad seadused vastavusse infoühiskonna nõuete ja vajadustega. Selleks tarvilikud muudatused puudutavad paljusid valdkondi. On tähelepanuväärne, et muidu inertne õigusloome on e-kommertsi valdkonnas olnud viimastel aastatel võrreldav valdkonna enda arengu kiirusega. Nii USAs kui ka Euroopa Liidus ja selle üksikutes liikmesriikides on viimase kolme aasta jooksul vastu võetud rida e-kommertsi teemalisi õigusakte. Domeeninimede ja kaubamärkide kasutamine ja õiguslik kaitse (kaitse isikute eest, kes registreerivad tuntud kaubamärke meenutavaid domeeninimesid eesmärgiga need hiljem kaubamärgi omanikele müüa), digitaalsed allkirjad ja lepingute sõlmimine e-meedia teel, samuti tarbijakaitse ning andmekaitse on vaid näitlik loetelu teemadest, mille kohta on vastu võetud või menetlemisel vastavad õigusaktid.

30. novembril 1999. aastal võeti Euroopa Liidus vastu elektrooniliste allkirjade direktiiv, mis kohustab liikmesriike tagama elektrooniliste allkirjade õigusliku võrdsuse tavaliste allkirjadega 31. maiks 2001.

See tähendab, et vajalike tehniliste tingimuste olemasolul võib lepinguid sõlmida interneti vahendusel ning et sellised lepingud on kohtus tõendina lubatavad ja kaitstavad võrdselt konventsionaalsel teel sõlmitud lepingutega.

E-kommertsi rõõmud ja mured ei ole võõrad ka Eesti ettevõtjatele. Näiteks on pangad mitu aastat pakkunud teenuseid interneti kaudu. Interneti vahendusel on võimalik sõlmida lepinguid, osta kaupu ja teenuseid, pidada oksjonit ning isegi liisida autot. Paari päeva eest teatas Hansapank, et on tehniliselt valmis tõusma järgmisele astmele elektroonse kommunikatsiooni vallas ning osutama WAP-süsteemil põhinevaid teenuseid.

Eestis kehtiv õigus ei vasta aga e-kommertsi vajadustele ega tehnilistele võimalustele. Meil puuduvad antud valdkonda reguleerivad õigusaktid ja see põhjustab turuosaliste seas ebakindlust, mis omakorda takistab valdkonna edasist arengut. Arvestades ettevõtjate poolt interneti vahendusel juba tehtud tehingute hulka võib vaid ette kujutada segadust ja õiguslikku ebakindlust, kui selgub, et lepingu sõlmimine elektroonilise meedia vahendusel ei ole kooskõlas Eestis kehtiva õigusega.

Kindlasti mõjutab e-kommertsi alase õigusliku regulatsiooni puudulikkus edaspidi Eesti konkurentsivõimet ning ei tule kasuks Eesti kui avatud majandusega riigi mainele.

Arvutiseerimine ei saa olla efektiivne, kui puuduvad õiguslikud raamid, mis määratlevad reeglid suhtlemiseks arvutite ja muu elektroonse meedia maailmas. Seetõttu peavad asjaomased isikud hakkama tegelema senisest aktiivsemalt Eesti õiguse kohaldamisega nendele vajadustele, mida seab maailmas kiiresti arenev e-kommerts.

Vastasel juhul võime juba mõne aasta pärast tunda end «eelmises sajandis» elavatena, kui meil puudub võimalus kulutada teenitud eurosid uut moodi -- mööda virtuaalkauplusi surfates.