Maksukoormus ei sõltu Euroopa Liidust

Eestlaste maksukoormus suureneb ühinemise tõttu Euroopa Liiduga. See arvamus on laialt levinud ja tundub endastmõistetav -- on ju enamikus ELi riikides suurem maksukoormus kui Eestis. Ometi pole kõrged maksud ELi reegel. Hispaanias, Iirimaal ja Portugalis on maksukoormus väiksem kui Eestis. Järelikult ei keela ELi õigusaktid ka meie riigikogul ja valitsusel makse hoopis vähendada. Eesti saab ise otsustada, kas on otstarbekas järgida väiksema maksukoormusega riikide eeskuju või võtta malli suurema maksukoormusega maadest.

Ekslik on arvamus, et ELi õigusaktides sätestatud aktsiiside miinimummäärade rakendamine Eestis suurendab meie maksukoormust. ELi astumisega seostatakse ka mitut maksutõusu, mida ükski direktiiv ei nõua. Näiteks võib artiklile «Lubatud maksusoodustust ei tule» (ÄP 10.03) lisatud tabeli põhjal arvata, et Eesti loobub ELi nõudel raamatutele ja ohtlike jäätmete töötlemisele 5% sooduskäibemaksu rakendamisest.

Kui raamatute ja ohtlike jäätmete töötlemise käibemaks tõuseks Eestis 18%ni, ei johtu see küll EList. Raamatud ja jäätmetöötlus kuuluvad 17 toote- ja teenusegrupi hulka, millele ELi käibemaksudirektiiv lubab rakendada alandatud, s.o vähemalt 5% käibemaksu.

Tasub märkida, et nende toote- ja teenusegruppide hulgas on ka kõik toiduained (v.a alkohol), ravi (sh hambaravi) ja ravimid, ühistransport, majutus, veevarustus. ELi direktiivides lubatu tegelik rakendamine vähendaks maksukoormust märgatavalt.

Mis puutub aktsiisidesse, siis nende tõstmine ELi nõutud tasemele suurendab maksukoormust vaid juhul, kui mingeid muid makse ei alandata. ELi õigusaktid sätestavad ainult kaudsete maksude miinimummäärad. Otseste maksude määrasid need õigusaktid ei reguleeri.

Hoolimata aktsiisitõusust on Eestil võimalik vähendada oma kodanike maksukoormust, alandades näiteks tulumaksu või tõstes tulumaksuvabade sissetulekute määra.

Väärib märkimist, et ELi direktiivid nõuavad vaid 15% käibemaksu (Saksamaal on käibemaks nt 16%). Järelikult oleks siingi langusruumi.

Suhteliselt kõrgeid makse mõnes valdkonnas põhjendatakse ELis eelkõige keskkonnakaitse (saastemaksud, kütuseaktsiis) ja tervise ning avaliku korra kaitse (alkoholi- ja tubakaaktsiis) vajadusega.

Huvitav seik on see, et Euroopa Komisjon on varasematel aastatel soovitanud liikmesriikidel, kus euroreeglite tõttu tuleb mingit maksu suurendada, alandada samaaegselt mingeid muid nõudeid, et vältida ELi otsuste mõjul üldise maksukoormuse tõusu.

Hiljuti soovitas EL oma liikmesriikidel alandada katseliselt käibemaksu mitmetelt teenustelt, nt juuksuriteenustelt, rataste, jalatsite, riiete paranduselt, eraisikutele kuuluvate ehitiste remondilt või koduabitöödelt.

Maksusoodustuste mõte on vähendada maksupettusi. ELi liikmesriigid on leidnud, et maksudest on lihtsaim koguda aktsiisi, nimetatud töömahukate teenuste puhul on aga raske kontrollida, kui palju neid õieti osutati.

Ehkki EL mõjutab oluliselt maksupoliitikat, on väär väita, et ühinemine ELiga mõjutab mingis suunas eestlaste maksukoormust. See sõltub jätkuvalt eelkõige Eesti valitsuse otsustest ja meie majanduse üldisest arengust.