Õige platvorm töötab ka odavamas võrgus

Äritarkvara laiemas mõistes hõlmab peaaegu kogu ettevõttes rakendatavat tarkvara, olgu see siis kontori, kommunikatsiooni või kitsama valdkonna rakendustarkvara. Suurem osa neist talletab infot andmebaasides ? näiteks ettevõtte majandustarkvara, kliendi- või dokumendihalduse tarkvara vms. Viimase aja moeks saanud ASP ehk tarkvararent on üks võimalikest lahendustest ettevõttes kasutatava tarkvara probleemide lahendamisel, kuid see eeldab seniste mõttemallide üsnagi teistpidi keeramist. Ka ei kiputa just sageli oma ettevõtte strateegilisi andmeid teiste kätte usaldama. Andmed peavad olema kaitstud võõrastele juurdepääsu eest, neid ei peaks saama rünnata ja samal ajal peavad nad olema kiiresti kättesaadavad üle arvutivõrgu (vajadusel ka üle interneti, üsna pea ka mobiilsete seadmete vahendusel). Vaatleme äritarkvara aspekti, millest sageli rääkima ei kiputa. See on tehnoloogiline platvorm, millele tarkvara tugineb: operatsioonisüsteem, sellel töötav rakendustarkvara, mis kasutab andmebaasides talletatud infot.

Rakendused jagunevad andmekäsitluse poolest järgmiselt:

Nn failserver rakendused, kus andmefailid toimetatakse läbi võrgu failiserverist töökoha arvutisse, kus siis vastav programm nendest vajaliku info välja filtreerib.

Klient-server rakendused, kus töökoha arvutis oleva klienttarkvara abil esitatakse andmebaasi serverile päring (tavaliselt üsna väiksemahuline) ? servertarkvara analüüsib päringu, otsib serveri kõvakettal olevatest andmetest välja soovitud info ja edastab läbi võrgu töökohale ainult tulemuse (ühe numbri, paar lehekülge infot). Klient-server lahendused omakorda jagunevad SQLi (Structured Query Language) ja muud tooted. SQLi andmebaasid on enamasti tehtud nimekate tootjate poolt, kes on suutelised tagama ka toote arengu ja toetuse.

Mitmekihilised rakendused, kus töökoha ja andmebaasi serveri vahel on üks või mitu nn. rakendusserverit. Tavaliselt kasutatakse neid ressursside paremaks jagamiseks.

Failserveri ja klient-serveri andmebaaside põhilised erinevused on järgmised:

Töökohtade vahel oleva ?toru? jämeduse ehk vajaliku võrgu läbilaskevõime poolest: kujutame ette suurt andmebaasi, mida on läbi ?toru? vaja töökohale toimetada ? sageli jääb info saamine uimaseks just sellel põhjusel, et ?toru? on liiga peenike. Sel juhul kas raisatakse ressursse ja ehitatakse suurema läbilaskevõimega võrk või vähendatakse info hulka ? minnakse üle klient-server rakendusele. Klient-server rakenduse korral jääb andmete lugemine ühte arvutisse (andmebaasi serverisse) ja võrgu läbilaskevõime suurt rolli ei mängi.

Töökindluse poolest: mida rohkem andmeid ?loksutatakse? seda suurem on tõenäosus, et midagi ?rikki? läheb.

Turvalisuse poolest: Failiserveri andmefailidele peab töökohalt juurde pääsema ? seega saab töökohalt andmeid ka muuta, rääkimata andmete rikkumisest. Klient-server süsteemis pöördutakse serveri poole kindla protokolli abil.

Avatuse, standardiseerituse poolest: SQL klient-server andmebaasid on standardiga (keerukamatel juhtudel on ka erandeid). See annab võimaluse kasutada serveri tootjast sõltumatuid vaheliideseid.

Autor: Tõnu Lumberg