Hansapank on seadnud sihiks vahetada töötajaid Läti ja Leeduga

Leedu Hoiupanga Taupomasis Bankase peaaegu kindel ostmine ilmselt vaid tugevdab seda trendi. Seejuures olevat siinses Hansapangas piisavalt inimesi, kes on valmis ja suutelised minema Leetu Taupomasise töötajaid õpetama.

?Kui me hakkasime tegema pakkumist Taupomasise ostmiseks, siis me muidugi analüüsisime oma ressursse,? ütles Hansapanga personalidirektor Agve Aasmaa. Kuna pakkumine tehtigi, siis järelikult olid Hansapangal ressursid selleks olemas. Praegu on veel vara vastata küsimusele, kas leedulased tulevad siia õppima või lähevad siinsed koolitajad mõneks ajaks Leetu oskusi jagama. ?Küllap me teame seda siis, kui tehing saab sõlmitud ja kui meil on rohkem informatsiooni nende süsteemide kohta,? ütles Aasmaa.

Hoolimata Taupomasisest hakkab rotatsioon Hansapangas suuremas ulatuses toimima küll ja käib tegelikult juba praegu, puudutades eelkõige Lätit. ?Sel aastal ongi meil eesmärgiks rohkem inimesi riikide vahel vahetada,? kuulutas personalidirektor.

Jaanuari algusest on aastaks Lätti tööle asunud senine siinse e-kaubanduse juht Tiit Pekk. Läti Hansabanka juht Ingrida Bluma on öelnud, et Peki peamine eesmärk Lätis on jõuda internetipanganduse arengus Eestile järele. Aasmaa sõnul on Eestist olnud pikemat aega Hansabankas tööl vast 5?6 inimest, samas kui siin omakorda on olnud inimesi ka Leedust.

?Me oleme just aasta lõpus teinud üleskutseid, et kes soovivad minna tööle Leetu ja Lätti, ja mulle on ikka neid avaldusi laekunud,? ütles Aasmaa. ?Need pole mitte niivõrd juhid, vaid just spetsialistid, kes otsivad uusi väljakutseid. Näiteks kliendihaldurid aga otseselt samale kohale ei saakski kandideerida, sest seal on vaja keeleoskust ja suhtlemist kliendiga. Lätti-Leetu saavad ikka minna inimesed sellistest valdkondadest, kus vähemasti esialgu ei ole kohaliku keele oskus oluline.?

Väga palju sedavõrd pikaajalisi vahetusi nagu Peki aastapikkuseks kavandatud töötamine Lätis ei ole seni siiski toimunud. ?Peavalu valmistavad meile mõningad seadused ? töö- ja elamisload ja muu taoline. See on äärmiselt piirav ja raske bürokraatlik takistus,? kurtis Aasmaa. ?Kui väljastpoolt vaadates tundub Baltikum ühtse majanduspiirkonnana, siis minu meelest need piirangud Balti regioonis tuleks riigi poolt rohkem vaatluse alla võtta. Kui Euroopa riikidest saame täna tööjõudu üsna normaalselt tuua ? ja ega me ei too neid kümnete ega sadade viisi, vaid vastavalt vajadusele ? siis Baltikumi piires on kodakondsusseaduse muutmise järel tõkked veelgi bürokraatlikumaks muutunud. See takistab meid tõsiselt,? ütles ta.

Kergemini on võimalik kasutada pikema- ja lühemaajalisi komandeeringuid. ?Koostöö seisneb paljuski ühistes õppevormides. Personalipoliitika ja riskipoliitika on grupi sees sarnane ja nende inimeste vahel käib tihe koostöö ? loodud on projektmeeskondi, näiteks infotehnoloogia osas. Kui Lätis IT-süsteemi välja vahetati, siis meie meeskond töötas seal mitu kuud,? rääkis Aasmaa.

Eesti-poolne abi ei keskendu ainult infotehnoloogia vallale. ?Ka riskijuhtimine, laenutegevus, aga muidugi ka e-panganduse valdkond. Kui mingit toodet hakatakse koos arendama, siis võetakse kokku mõlema poole inimesed,? ütles Aasmaa.

?Kui Läti IT-süsteemi vahetati, siis tuli seal tellerid ja kasutajad välja õpetada ning nende koolitajate koolitamine toimus Tallinnas. Ka IT-inimesed õppisid konkreetselt seda kasutusele võetud tehnoloogiat siin meie inimestelt. Üldiselt on meie töökeel inglise keel, kuid Läti-projektiga seoses on kasutatud ka vene keelt,? märkis Aasmaa, tunnistades, et mõistagi on Hansapank muutuvas olukorras huvitatud ka leedu keelt oskavatest inimestest.

Aasmaa sõnul ei ole päris õige öelda, et siinne Hansapank õpetab lätlasi-leedulasi. ?Mõni aeg tagasi oli see ehk kindlalt niipidi, kuid nüüd on ka valdkondi, kus pigem hakkab kompetentsi keskus välja kujunema kusagil mujal, mitte Eestis,? väitis ta.

Hansapanga suuromanik, Rootsi Swedbank aga eriti õpetama ega oma kogemust peale suruma ei kipu. ?Hansapank on ikka suhteliselt iseseisev, nii et Swedbanki õpetamissoovi küll ei tunne. Meil on muidugi kontakte ja me käime seal vaatamas, et kuidas on suuremas pangas midagi tehtud. Sellist läbikäimist on järjest rohkem, aga pigem infovahetuse tüüpi. Ühisprojekte ja vastastikust õppimist on ikka võrratult rohkem lätlaste ja leedulastega kui Rootsi suunal,? ütles Aasmaa.