Remondiraha läks ühistutele soodsamaks

Ervin Soon 12. jaanuar 2001, 00:00

Eesti Korteriühistute Liidu esimees Andres Jaadla rõhutas, et just asjaolu, et ei nõuta täiendavat tagatist kas ühistu mõne korteri pantimise või käenduslepingu näol, lubab hakata ühistutel senisest aktiivsemalt elamuid remontima.

Liisingufirma haldusettevõtte Hansa Capitali arendusdirektori Eero Saava sõnul tähendab tagatise mittenõudmine, et tegemist ei ole klassikalise liisinguga, vaid faktooringule lähedase finantstootega. ?Kui korteriühistule antakse laen, siis korteriühistu omakorda vormistab nõuded võrdselt oma liikmete vastu,? ütles Saava.

Korteriühistu järelmaksu saab võtta juhul, kui sellega nõustub 75% ühistu liikmetest. Eero Saava sõnul paneb korteriühistu seadus asja paika sel moel, et kui remontimine on vajalik hoone säilitamiseks, siis nende kulutuste katmine on kohustuslik kõigile liikmetele.

Liisingufirma esindajad on loobunud täiendavate tagatiste nõudest ka teoreetilisest arusaamast, et korteriühistu pankrotti mina ei saa. ?See on põnev teoreetiline olukord. Pankrotiks on vaja kohtuotsust, kusjuures ühistul peab olema püsiv maksejõuetus. Tavaliselt moodustavad korteri majandamiskulutused siiski väiksema summa, kui on korterite turuväärtus,? sõnas Saava.

Uus finantstoode võimaldab korteriühistule laenu kuni 10aastase tagasimaksega ning 11?13% püsiva intressiga laenujäägilt. Laenu antakse kuni 400 krooni ruutmeetri kohta. Ühistu omafinantseerimine peab moodustama vähemalt 25% remonditöö maksumusest. Hansa Liising näeb sobivana, et tagasimakse summa ei ületaks kolmandikku aastaste kommunaalmaksete summast. Maksed on igakuiselt sama suured.

Järelmaksuga laenu andmiseks nõuab liisingufirma veel ka majakarbi kindlustust, mis katab hoone kahjustusi, ning vastutuskindlustust, mis katab isiku- või esemekahju. Praegu moodustaksid kindlustusmaksed kokku aastas keskmiselt 2,3 kr/ ruutmeeter.

Hansa Liising loodab esimese aastaga anda nimetatud laenu 200?300 miljonit krooni ning 3?5 aasta perspektiivis miljard krooni.

Sõltuvalt elanikkonna koosseisust on korteriühistud maja järelmaksuga remondi suhtes siiski erineval seisukohal. Näiteks Tallinnas Kesk-Ameerika tänav 8 asuv korteriühistu elamu on ehitatud 1937. aastal ja vajab hädasti remonti. Ühistu esinaise Rael Vardja sõnul ei ole aga majas kokkuleppele jõutud, kuna keegi elanikest ei taha pangale oma korterit pantida ning pensionäridest elanikud ei jaksa ka pandita laenu tagasi maksta.

Tartu Annelinnas asuva 1979. aastal ehitatud maja korteriühistu esimehe Jaak Lorentsi sõnul võiks vaatamata sellele, et ilmselt ei meeldi elanikele remondi järelmaksust tulenev järsk üüritasu tõus, tagatiseta järelmaksu turule tulles suurema remondi tegemist ühistus arutada küll. Majas oleks vaja teha suuri remonditöid, näiteks välja vahetada torustik. Kuid seni ei ole laenu võtmist arutatudki, sest pangad tahavad tagatist korterina, mida ühistu liikmed üksikult anda ei taha.

  • 65% elamutest on 10?35 aastat vanad kortermajad

  • 90% on erastatud elamispind

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing