Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Bensiini hind sõltub pigem kokkuleppest müüjaga
Seaduse järgi peab riigihanke korraldama juhul, kui riigi- või linnaeelarve raha eest ostetakse asju, mille kogumaksumus ületab aastas koos käibemaksuga 200 000 krooni.
Eelmisel aastal kuulutati riigihangete ametis välja 45 naftasaaduste ostmisega seotud riigihankekonkurssi. Soodsamaid autokütuste hinnapakkumisi ootasid teedevalitsused, Murru vangla, põllumajandusülikool, Kohtla-Järve linnavalitsus. Ühtegi politsei, kiirabi või päästeameti osakonda ostjate nimekirjas ei ole, nemad sõlmivad tänaseni kütusemüüjaga otselepingud.
Piirivalveameti varustusjaoskonna ülem Heino Pärn kinnitas, et piirivalve on kütust riigihanke korras ostnud viimased paar aastat. Suuri mahuteid, kuhu nii-öelda ettemakstud kütus paigutada, piirivalvel ei ole. Pärna sõnul ostetakse kütust pideva tarbimise käigus.
?Me lihtsalt täidame riigihangete seadust. Kõigi ostude ja teenuste, mis on üle 200 000 krooni, ostmiseks tuleb korraldada riigihankekonkurss. Mind üllatabki, et teised pole seda teinud,? ütles Pärn. ?Piirivalveamet võtab jaemüügikütuse Shellist ja hulgikütuse Nestest. Andsime orienteeruvad kogused ette, hind on seotud kütuse hinna muutustega. Kui hind muutub, püsib see meie jaoks muutumatuna veel kolm nädalat.?
Tallinna tuletõrje- ja päästeameti autodel kulub aastas 190 000 liitrit kütust. Peainsener Ergo Tiimuse sõnul on kütusemüügi kokkulepped toiminud juba EK aegadest. ?Otsustasime Shelli kasuks seetõttu, et vähesed kütusemüüjad pakuvad meile vajalikku 80-bensiini. Oluline oli ka toimiv kaardisüsteem,? seletas Tiimus.
Riigihankekonkursside korraldamise peale on Tallinna päästeametis küll mõeldud, kuid Tiimuse hinnangul on etteaimatav, et esitatavatele tingimustele vastavad ikkagi üksikud kütusemüüjad. ?Eelistame Shelli ka seetõttu, et nende bensiinijaamade võrk on mööda linna laiali ja meile sobib, et autod saavad igal pool tankida,? märkis Tiimus.
Tallinna kiirabi kasutab neljandat aastat Neste kütust. Olgugi et möödunud aasta lõpul küsiti kõigi kütusefirmade pakkumisi, otsustati parima hinnapakkumise pärast taas Neste kasuks. Autojuhtidel on krediidita bensiinikaardid, kiirabi 13 autot kulutavad aasta jooksul kokku 60 000 liitrit kütust.
?Kasutame diislikütust ja bensiini, firmat valides on meie jaoks oluline kütuse kvaliteet ja hind. Neste puhul oleme mõlemaga rahul. Saame liitrihinnast 40 senti allahindlust,? selgitas kiirabi peaarst Aleksander Moistus.
Politseiametil on aastaid tagasi tehtud lepingud Neste ja Statoiliga, maakondades on lepinguid sõlmitud ka Alexelaga.
Samas on näiteks Harju politseiprefektuuril kokku kuus kütusemüüjat, eelmisel aastal sai Statoili, Neste, Shelli ja Alexela nimekiri täiendust firmadega Olerex ja Petkam. Prefektuuri pressiesindaja Beata Perensi sõnul on lepingute aluseks kvaliteedi ja otstarbekuse printsiip. ?Kõik lepingud sisaldavad tavahinnast soodsamat pakkumist,? kinnitas Perens.
Neste Eesti ASi jaemüügijuhi Artur Prauni kinnitusel on nende firma politseile kütust müünud juba 1990. aastate algusest peale. ?Alates 1995. aastast on meie omavaheline koostöö muutunud tihedamaks, oleme leidnud mõlema poole jaoks rahuldava tulemuse,? kommenteeris Praun.