Egoga kaup kõige kallim

Sulev Oll 15. jaanuar 2001, 00:00

?Kui tavalise järelmaksuga kallineb toode aastas näiteks 8,5%, siis ego kaardiga 12%,? väitis Tallinnas tegutseva Big Elektroonika vanemmüüja Raido. AS Silikaat Mööbel arendusjuhi Kristiina Haiba tehtud arvutuste kohaselt maksab 7000-kroonine diivan aastase liisinguga ostes 7782 krooni, ego kaardiga aga 8400 krooni.

See, et Egoga ostes kaup aastaga 20 protsenti kallimaks läheb, reklaamides ei kajastu. Veelgi enam, Hansa Capitali turundusjuhi Agnes Maki kinnitusel maksab klient 20-protsendilist intressi laenu kahanevalt jäägilt. Paraku ei seleta see tõsiasja, kuidas 7000 kroonine asi aastaga mitte 800 vaid 1400 krooni võrra kallimaks läheb.

Ego kaardi suur protsent peidetakse tarbija silmist kaardi lihtsa kättesaadavuse ja ühesuuruste kuumaksetega. Sellega on Hansa Liising tarbima meelitanud väiksema sissetulekuga inimesi, kellele reklaam tekitab peremehetunde (Pane ego maksma!).

Ego tarbijat iseloomustab kaardi keskmiselt 11 000 kroonine limiit, mis tähendab, et selle omaniku kuu netosissetulek on 3000?4000 krooni. ?Ego järelmaksukaart on neile, kes armastavad mugavust ja lihtsust,? väitis Kristiina Haiba.

Lihtsad ja mugavad kasutavad lihtsat laenuvõimalust varmalt, kaardi omanikuks saab mitusada inimest päevas. Tänahommikuse seisuga oli Hansa Liisingul ego kaardi kliente 14 062 limiidiga 148,3 miljonit krooni. Lisaks kasutab üle 30 000 inimese ego järelmaksutoodet, selle portfelli kogumaht on 170 miljonit krooni.

Hansa Liisingu edu tunnistasid ka konkurendid. ?See on kliendile väga mugav,? kinnitas Ühisliisingu müügijuht Indrek Julge.

Samas huvitub ego toodetest tarbijakaitse. ?Näeme probleemi selles, et inimesed võtavad laenu väga kergekäeliselt,? selgitas tarbijakaitseameti peaspetsialist Silvia Pail. ?Kahtleme, kas nad ikka saavad aru, kui kalliks see tegelikult läheb?.

Ego järelmaksutoote turuletulekul külastas Pail kümmet kauplust, et saada selgust, kas tarbijale räägitakse selgeks vara kallinemine, tehakse teatavaks intressimäär. ?Ma ei saanud asja selgeks,? kinnitas Pail, keda häiris ka tõsiasi, et sõlmitavat lepingut kliendile koju tutvuda ei antud.

Ka mitmete Tallinna kaupluste müüjad kinnitasid, et ego olemusse süvenetakse vähe. ?Kardan, et kaardi tegelik sisu jääb paljudele mõistetamatuks,? rääkis Big Elektroonika vanemmüüja Raido. ?Kaarte võetakse väga kergekäeliselt?. Ka pole Raido sõnul päris selge, miks kahe- ja kolmeaastase tähtaja asemel räägitakse maksmisel 25 ja 33 kuust.

Kristiina Haiba sõnul mõjutaks suurem informeeritus oluliselt kaardi kasuks otsustamist. ?Meie kaupluse töötajatest on ego kaart vaid ühel, sedagi niisugusest poest ostmiseks, kus liisinguvõimalust pole,? kinnitas ta.

Ka mitmed küsitletud väikeärimehed kinnitasid, et egoga kaasnev protsent on nende jaoks liiga kõrge ja nad kaarti soetada ja kasutada ei kavatse.

Hansa Capitali turundusjuht Agnes Makk ei pidanud egot tarbija eksitamiseks. ?Oleme üritanud ego-järelmaksu teha lihtsaks ja arusaadavaks,? ütles ta. ?Klienti ei huvita niivõrd protsent ja selle kujunemine kui kuumakse ja see, kui kaua ta peab maksma. Samuti on kliendil lihtne planeerida oma kulutusi ajas, kuna ego kaardi kuumaksed on võrdsed?. Ego plussidena nimetas Makk veel tehingu lihtsust ja kiirust. Näiteks pole liisingu korral vaja lisatagatislepingut.

Tarbijakaitseameti peadirektori asetäitja Enn-Toivo Annuk väitel on tarbija informeerimatuse probleem üldisem kui ainult egoga seonduv. ?Tarbija ei saa ühest tõest teavet liisingu maksumuse kohta,? väitis ta. ?Vara kallinemine teeb liisinguprotsendi varjatult suuremaks?.

Üheks niisuguseks tarbijaks on ka Aleksandr Apolinsky, kes ema vahendusel ostis Optiva Liisingut kaudu endale arvuti. ?Lepingu sõlmimisel lubati liisinguprotsendiks 12,5? rääkis Apolinsky. ?Kui hiljem kuumaksed kokku lõin, selgus, et tegelikult oli võetud 32,6 %?.

Lahknevus tekkis sellest, et Optiva Liising arvutas protsenti arvuti esialgselt maksumuselt, mitte jäägilt. ?See on tüüpiline installment loan, ? kommenteeris Eesti Kõrgema Kommertskooli õppejõud Peep Sillandi, ?USAs on see juba aastaid keelatud?.

Endise Optiva, praeguse asemel tegutseva Sampo Liisingu osakonnajuhataja Kristjan Kivipalu ei näe probleemi nii teravana. ?Arvuti osteti peaaegu aasta tagasi,? rääkis ta. ?Protsendid olid teistsugused.?

Kivipalu sõnul olid arvutused õiged, kliendi nõusolekut nendega tõestab tema allkiri. ?Aga loomulikult võime kliendiga uuele kokkuleppele jõuda,? kinnitas Kivipalu.

Tarbijakaitseameti peaspetsialist Silvia Pail soovitas tarbijal enne kergekäeliste ostuotsustuste tegemist hoolega tutvuda pakutavate tingimustega. ?Praegu on ka niisuguseid kauplusi, kus omanikud on teinud mingi teise nimega firma ja pakuvad selle kaudu samas järelmaksuvõimalust,? valgustas Pail võimalikke ohte.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing