Uus Civic käib eelkäija jälgedes

Kui eelmine Honda Civic oli omal ajal ka väliselt vägagi atraktiivne, siis äsja müügile jõudnud uus Civic jätab tänasel automaastikul suhteliselt tagasihoidliku mulje. Ei midagi revolutsioonilist, disain on lihtne, väljapeetud ja kohati isegi igav. Ja seda nii väliskujult kui sisedisainilt.

Tõsi küll, eelmainitu kehtib vaid sedaankerega Civicu kohta. Viieukseline luukpära, mis peaks Eestisse jõudma kevadel, on hoopis teisest puust auto ja näitustele sobiks ta vabalt ka kontseptautode stendi.

Eestis paraku on hetkel saadaval vaid neljaukseline sedaan ja valik piirdub kahe ? 1,4 ja 1,6liitrise bensiinimootoriga. See aga ei tähenda, et Civic juba praegu ?tegija? ei oleks. Hoopis vastupidi. Uued mootorid on saanud juurde lisanjuutoneid ja 1,4liitrise variandi puhul on 130 Nm 4300 pöörde juures (eelmisel mudelil 120/4600 Nm/rpm) juba selline, et suurt vahet pole, millise käiguga parajasti sõita.

Ehkki võimsus on jäänud endisele 90 hobujõu tasemele, annab kiirendus silmad ette märksa võimsamatelegi autodele. Seda just suurematel kiirustel. Näiteks kiirendus kolmanda käiguga 50?90 km/h jäi proovisõidul 8,4 sekundi piiresse, 90?120 km/h aga neljanda käiguga 9 sekundi piirimaile. Sellise näitajaga võib julgelt rinda pista mõne 1,6liitrise mootoriga sama klassi autoga. Uue 1,6liitrise mootori pöördemoment on 152 Nm 4300 pöörde juures minutis, võimust 110 hj.

Ehkki pikkuselt on auto kasvanud vaid paar millimeetrit, on salongi avardumine silmaga nähtav ja jalaga tuntav. Seda suuresti tänu mootori koomale tõmbamisele ja oskuslikule armatuuri kujundusele. Juhi kõrval istuja võib lasta istme üsna ette, ilma, et põlved vastu sahtlit hakkaks käima. Kuid nii imelik kui see ka pole, kehtib sama ka juhi kohta. Jalad kaovad armatuuri alla, rool istub täpselt käes ja isegi pikemat kasvu mehe selja taha mahub teine samasugune vabalt ära.

Ainus, mis negatiivse poole pealt silma torkab, on kindalaeka väike mahutavus ja kella puudumine.

Civicu suurimad trumbid on hinna ja varustuse suhe. 1,4liitrise mootoriga variandi baashind on 189 000 krooni ja selle raha eest saab kaasa 4 turvapatja, ABS pidurid koos pidurdusjõu ühtlustajaga, elektriaknad, soojendusega elektrilised küljepeeglid, kesklukustus jne, jne. 1,6liitrine sama varustusega auto maksab 10 000 rohkem, selle veel 10 000 juurde panna, saab ka konditsioneeri.

Suvel sai kolm aastat täis, kui ma eelmise põlvkonna Civicuga taksot olen sõitnud ja väikse proovisõidu tegin äsja ka uue Civicuga. Peab tunnistama, et vahe on täiesti tuntav ja ma ootan huviga, mida uus taksoeeskiri endaga kaasa toob. Kui mõõtmete osas mingeid väga suuri piiranguid peale ei tule, siis 1,6liitrise mootoriga Honda Civigu vastu võiks olemasoleva auto täiesti vabalt välja vahetada. Ruumi on tagaistmel tuntavalt rohkem, auto on vaiksem, mootori kinnitused ei kanna enam edasi mingit vibratsiooni, kõik vajalik on baasvarustuses juba olemas. Ka Honda mootorid on minu kogemuste põhjal väga head ja vastupidavad. Asi, mis mind veel mõtlema paneb, on Honda firmateeninduse suhteliselt kõrged hinnad. Aga igatahes olin ma uue Civicuga tutvust tehes üsna meeldivalt üllatunud.