Piraatkaubandus on varjusurmas

Äripäev kutsus neljapäeval ühise laua taha kuus piraatlusevastase võitluse võtmetegelast. Kohale tulid siseminister Tarmo Loodus, Tallinna linnapea Jüri Mõis, Tallinna politseiprefekt Jüri Kasesalu, tolliameti tollijärelevalve osakonna juhataja Vello Valm, Kadaka turu omanik, ASi Combinent juhatuse esimees Aivar Leinemann ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni (EAKO) tegevdirektor Ilmar Härg.

Kasesalu: Jah, ma olen seda ühe korra öelnud. Juhul kui selle pahe väljajuurimisega saavad tegeleda seadusandjad ja kaupmehed, kes lepinguid sõlmivad, siis ma ootaks nende poolt tunduvalt tõhusamat toetust. Prioriteedid, mis me avaldame nüüd nädala alguses, on just piraatkaubandusega tegelemine, hoida seda madalal tasemel. Eelmisel aastal ei olnud seda meil kuskil kirjas. Piraatlus on läinud kümneid kordi väiksemaks, kuid politseil tegevust jätkub.

Loodus: Eestis on politsei ennekõike avaliku korra ja õiguskorra tagaja. Kui me räägime piraatlusevastasest võitlusest, siis kahjukannataja on ühest küljest ühiskond, tema maine, riigi maine, teisest küljest need ettevõtjad, kes legaalset äri peavad. Kui me paneme nende kõrvale üksikisikud, 40 000 korterivargust ja ärandamised, siis politsei peab tegema valikuid.

Härg: Mujal on piraatlusest jagu saadud nii, et see pole kellegi tähelepanu köitnudki, pole olnud vaja lisaressursse ega meedia tähelepanu. Kui lähtume sellest, et Kadaka turg mõjutas Soome meelelahutustööstuse käivet 12 protsendi võrra negatiivselt, siis kujutage ette, kui Iirimaal oleks selline kaubanduskeskus, mis vähendaks Inglismaa meelelahutustööstust 12 protsendi võrra. Ma kujutan ette, et seal oleks asi kiiresti likvideeritud.

Loodus: Täiesti õige. Märkisite õigesti, et see on konkreetsete müügikohtade küsimus: Kadaka turg, Merekeskus jne. Politsei tegeleb ikkagi ennekõike tagajärgedega. On olemas põhjused, miks see asi sellises seisus on. Peame hakkama natuke kaugemalt peale, see on meie seaduste küsimus, üldised tõekspidamised. See on ka nii tolli kui ka piirivalve küsimus.

Valm: Kui see tõesti õnnestuks, siis võib-olla ei oleks neid probleeme. Paraku me ei suuda seda teha. Piraatkaupa tuuakse tihtipeale riiki peidetuna, mis tähendab samasuguseid toiminguid nagu narkootikumide otsimisel. Olukord on muutunud ja kolme aasta jooksul oleme me oluliselt oma suutlikkust parandanud. Kolm aastat tagasi olid seadused sellised, et kõik juhtumid takerdusid menetluse käigus. Kui muudeti seadusi, on toll suutnud küllaltki efektiivselt asjaga tegeleda, seda näitab ka statistika. Möödunud aastal oli 262 juhtumit ja kätte saadi üle 60 000 ühiku piraatkaupa.

Mõis: Riigieelarve kulutatakse igal aastal ära. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, kas te oleksite nõus oma asutuse eelarvest loobuma, et annaks kaks politseinikku juurde, kes tegelevad teie asemel näiteks Kadaka turuga? Te püüate rääkida, milline tohutu rahvusvaheline probleem see on, see on jama. Asjal kaks poolt, nn piitsa ja prääniku meetodid, alati on präänik parem, näiteks head majandusvabadused, siis tulevad kõik ka legaalsesse ärisse, siis ei viitsi keegi pimeda asjaga tegeleda. Põhimõtteliselt on see taanduv äri.

Leinemann: Täiesti nõus. Härra Härg tõi välja 12 protsenti, ma ei tea, kust see on tulnud, see on väga subjektiive. Ma küll ei hindaks Kadaka turgu nii tähtsaks, et see haaraks 12 protsenti Soome turust.

Mõis: Mina küll mingit massilist plaatide ostmist ei näe, kui see on 12 protsenti Soome turust, siis on Soome turg ikka väike küll.

Härg: See oli Soome Rahvusvahelise Uuringukeskuse tehtud uuring poolteist aastat tagasi. Praeguseks on olukord muidugi paremuse poole liikunud. Võrdleme kasvõi piraatkaubabokside arvu Kadaka turgudel, kaks aastat tagasi oli neid 160, tänaseks on neid kümmekond.

Loodus: Nagu Jüri Mõis ütles ? tegelikult ei ole mitte politsei tegevus primaarne, mis piraatlust vähendanud on, vaid avatud majandus.

Loodus: Ilmselt nii üht kui teist. Väita seda, et meedia rolli ei olnud, oleks naiivne. Teisest küljest, kui me kevadel selle teemaga alustasime, sai meile selgeks, et üksikaktsioon ei anna tulemusi. Peame selgeks tegema, kust tuleb see kaup.

Valm: Ametnik peab ära tundma võlts- ja piraatkauba, selleks on vaja teavet. Et teavet saada, on vaja aktiivselt suhelda õiguste valdajaga. Me saatsime Eestis olevatele õiguste valdajatele ankeedi, palusime nende abi, et nad annaks tollile informatsiooni. Vastas ainult seitse õiguste valdajat. Need, kellel on probleem, ei ole piisavalt aktiivsed. Kui kiita, siis on ainult kaks firma esindajat, Nike ja Adidas, kellega meil on tihe koostöö ja kellega me oleme ka saavutanud häid tulemusi. Kui meid ei taheta aidata, siis mismoodi me teist poolt saame aidata?

Kasesalu: Täpsustuseks, härra Härg jättis vastamata, kas ta oma raha politseile annaks. Muidugi ei annaks.

Kasesalu: Jah.

Loodus: Tallinnas on olemas korrakaitsefond, kuhu võib igaüks anda raha ja öelda: sihtotstarve on piraatkaubandusega võitlemine.

Härg: Kes teeb kogu ära võetud piraatkaubale Eestis ekspertiisi?(EAKO ? toim.)

Kasesalu: Kui veel see ka politsei vallas oleks, oleks ma ammu

Jüri Mõis: Mingil ajal tekib ühiskondlik hoiak, kui sa hakkad ennast tundma vargana. See on paljuski seotud vaesusega. Kui sa igast palgapäevast ei ela palgapäevani, siis hakkab tekkima tunne, et nagu peaks. Mina ostsin oma esimese tarkvara 11 aastat tagasi USAst ka täikalt.

Kasesalu: Nii kaua, kui talle pole süüdistust esitatud, ei saa härra Sooman ka sellest aimu. Ta on rikas inimene.

Härg: Mina arvan, et ühte inimest selle taga ei ole.

Leinemann: Meie äri eesmärk ei ole ebaseadusliku kauba müümine, vaid aidata kaasa väikekaupmeestele oma äri alustamisel. Üks põhikontingent, kes turuga on pidevalt kaasas käinud, on samaks jäänud, aga paljud on ka muutunud.

Härg: Meie organisatsioon informeerib rendileandjat, kui kuskil spetsialistid avastavad piraatkaupa. Siis rendileandja ise heast tahtest võtab kasutusele vastavad meetmed, et seda asja lõpetada.

Kasesalu: Väga mõistlik lahendus.

Loodus: Kõik tegutsevad lubade alusel, omavalitsus on sel puhul mõtlemisaineks.

Mõis: See on üks kuriteoliik, mis läheb ühiskonna arenguga iseenesest üle, mitte et oleks vaja midagi ekstra teha.