USA turud ootavad intressisüsti

Ameerika aktsiaturg oli vabaturukomitee istungi eel optimistlik, lootes kindlalt intressikärbet, mis aitaks majandusele taas hoo sisse ja firmadel kasumit suurendada. Majandusringkonnad ja tuntud ökonomistid on aga palju pessimistlikumad.

USA keskpanga (Fed) president Alan Greenspan nimetas riigi majanduskasvu aeglustumist ?dramaatiliseks? ja arvas, et majanduskasv langeb nulli ligi. Tuntud investeerimispanga Merrill Lynch analüütikud ütlesid selle peale, et kui juba Greenspan niisuguse hinnangu annab, siis on põhilise baasintressi ? üleöölaenude intressi ? alandamine poole protsendi võrra kindel. See tähendaks, et jaanuaris 6,5 protsendilt kuuele langenud intress alaneks nüüd 5,5 protsendile. Fedi ajaloos oleks see ainulaadne, kui keskpank ühe kuu jooksul langetaks laenuintressi terve protsendi võrra.

Turud usuvad, et pärast seda agressiivset sekkumist piisab keskpangal ainult ühekordsest üleöölaenude intressi alandamisest aasta keskpaiku 5 protsendile, mis tagaks majanduse toibumise teisel poolaastal.

Analüütikud tuletavad meelde, et möödunud 15 aasta jooksul on Fed viiel korral langetanud intresse kiiresti üksteise järel ja neljal juhul viiest kaasnes sellega aktsiakursside tõus.

Edasine USA majanduse areng ei ole seni sugugi päris selge. Küsimus on selles, kas Fedi järsk intressilangus suudab majandust järsult toibutada ja viia ta tagasi möödunud aastate tõusuteele või siis seisab ees pikk loid majandusperiood, mil Fed peab minema oma intressialandamistes märksa kaugemale. Praegu on igatahes valitsevam seisukoht, et mainitud intressialandamistest piisab.

Ühendriikide firmajuhtide seas valitseb praegu igatahes suur pessimism. Nagu näitab USAs hinnatud uurimiskeskuse Conference Board (CB) tehtud uuring, on firmajuhtide usk majanduskasvu langenud 1980. aasta tasemele. Tegevdirektorite ootusi väljendav indeks oli 2000. a viimase kvartaliga kukkunud 47-lt 31-le, kusjuures 50 on piir, millest allapoole langemine näitab negatiivseid ootusi. Usalduse vähenemine on uus kinnitus sellest, et USA majandus selle aasta esimesel poolel teeb vähikäiku, selgitas CB uurija Lynn Franco.

Pessimismi süvendavad suured inimeste koondamised, sest tööjõu kahandamine on firmadel kulude kärpimise kiireim viis. Ainuüksi eelmisel nädalal teatati enam kui 100 000 töötaja koondamisest. See ületas viis korda keskmise näitaja.

Töötajate vähendamise taga on õige tuntud firmad. Nii otsustas telekommunikatsiooniseadmeid valmistav Lucent vallandada 16 000 ja telefonioperaatorfirma WorldCom üle 10 000 inimese. Kaubamajade kett J. C. Penney laseb lahti 5300, kodumasinavalmistaja Whirlpool 6000 ja meediafirma AOL Time Warner 2000 töötajat. Esmaspäeval teatas autofirma DaimlerChrysler 26 000 töötaja koondamisest.

Mõistagi suurendavad need teated inimeste ebakindlust homses päevas ja sunnivad neid kokkuhoidlikkusele, mis kahandab kodumaist tarbimist.

USA keskpanga presidendi Alan Greenspani juhtimisstiili on ülistatud taevani ja teda peetakse USA 90. aastate majandusime üheks loojaks. Viimasel ajal on tekkinud ka kriitilisemaid arvamusi. Eilses Kauppalehtis arvustas teda üsna teravalt Euroopa keskpanga juhatuse liige Sirkka Hämäläinen.

Praegu ootavad turud Fedilt intressi pooleprotsendilist alandamist, mis aitaks ära hoida USA ja võib-olla kogu maailma majandusseisaku, börside ja dollari languse ning USA pangakriisi. ?Kuid kardan, et Greenspan on viimaste aastate ?õnnestunud? poliitikaga loonud sellise pommi, mida ei saa ilma osaliste plahvatusteta kahjutuks teha,? sõnas Sirkka Hämäläinen. Ehkki börsikursid on märgatavalt alanenud, on neis veel väga palju õhku.

Aastail 1994?1996 Greenspani asetäitjana töötanud professor Alan Blinder tõmbab paralleele USA ja 80. aastate lõpu Jaapani vahele, mil seal oli hea majanduskasv ning väike töötus ja inflatsioon. Keskpanga edukas inflatsiooni ohjeldamise ja majanduskasvu tagamise poliitika tekitab katteta usu aktsiate lõputusse tõusu ja dividendide kasvu. Ilmselt on spekulatsioonimull hind, mida keskpangad oma eduka poliitika eest peavad maksma, tõdeb professor.