Uus amet kahe nädalaga

Justiitsministeeriumi poolt välja kuulutatud vabakutseliste kohtutäiturite konkursil võib kandideerida igaüks, kes oskab kõnes ja kirjas eesti keelt ning on Eesti kodanik.

Kohtutäituri seaduse järgi peavad vabakutselised kohtutäiturid alustama tööd 1. märtsil, nendele ametikohtadele võetakse sooviavaldusi vastu 15. veebruarini.

Konkursikuulutust ja seadust uurides võiks aru saada, et kahe nädalaga saavad tulevased täiturid koolituse ja asuvad tööle. Ise küsimus, kas iga tänavalt tulnud inimene saab loetud päevadega täisülevaate sellest, mis on üldse kohtutäituri ülesanded, kuidas nõuda sisse trahviraha või milline näeb välja maksuhalduri ettekirjutus.

Kohtutäituri kohale kandideerijad võivad nõudeid arvestades olla täiesti tavalised inimesed. Enamikul meist on taskus Eesti pass, eesti keeles suhtlemise ja kirjutamisega saab hakkama iga vähegi haritud inimene.

?Ministeerium soovib kaasata konkursile võimalikult palju inimesi, et nende hulgast valida parimad. Kohtutäiturite kandidaatidele on ette nähtud praktilise suunitlusega koolitus, mis hõlmab kõiki tsiviiltäitemenetluse olulisi momente. Samas saavad nad majandusalast ning infosüsteemi kasutaja koolitust,? lubas justiitsministeeriumi tsiviiltäite talituse juhataja Sofia Rannik.

Eestis on praegu 15 maa- ja kolm linnakohut. Nende juurde on moodustatud 16 territoriaalset täitevosakonda, mille juures töötavadki kohtutäiturid, kes on täna veel viimaseid kuid riigiametnikud. Senistele töötajatele koondamisteateid saadetud ei ole, kuigi reformimise käigus kaotatakse kohtute täitevosakonnad ja praegused täiturid võivad osaleda konkursil võrdselt teiste soovijatega.

Uue korra järgi ei ole kohtutäitur riigiametnik ega ettevõtja, ametitegevuse maksustamisel kohaldatakse talle FIE kohta käivaid sätteid. Justiitsministeeriumi koduleheküljel on lubatud, et kohtutäituri töö menetluslik pool sarnaneb pankrotihalduri rolliga ja sarnaselt notariga saab temast vabakutselise avalik-õigusliku ameti pidaja, kellel on oma büroo ja sissetulek.

Jõgeva maakohtu täitevosakonna juhataja Ly Sarapuu tunnistab, et kohtutäiturite jaoks on vabakutselise täiturina töö jätkamine keeruline probleem. ?Tegemist on väga spetsiifilise ametiga, ka aastaid töötanud täituritel tekib töö käigus vahel raskusi üleskerkinud küsimustele õigete juriidiliste lahenduste leidmisega,? ütles Sarapuu.

Arvestades maapiirkondade elanike madalat elatustaset võib tema arvates tekkida olukord, kus seni töötavad kohtutäiturid ei julge endale võtta riski, et jätkata tööd vabakutselisena, sest edaspidi hakkab sissetulek sõltuma sellest, kui palju on võimalik nõudeid täita.

?Kui kohtutäitur arestib võlgnevuse katteks korteri, siis Jõgeva linnas ei ole reaalne korterit müüa enampakkumisel isegi mitte 5000?6000 krooni eest. Samuti on probleemiks inimeste vähene õiguskuulekus, kus saja kutse peale tuleb viis võlgnikku raha maksma, teine viis helistab, et raha ei ole, ja ülejäänuid peab kohtutäitur kodust taga otsima. Idee vabakutselisest kohtutäiturist on iseenesest huvitav ja kes ei sooviks suuremaid sissetulekuid, kuid töö vabakutselisena peaks ennast peale Tallinna ära tasuma ka maakondades,? selgitas Sarapuu.