Lemmikloom viib väsimuse

Meestelt oodatakse edukust, mitte virisemist, et töö käib üle jõu. ?Ta ütles, et eriti hullu midagi pole, on ainult pisut väsinud. Et võtab vahel lõõgastumiseks paar napsu. Kuid hiire asemel oli elevant ? ta oli seda stressi nii kaua alla surunud, et oli omadega päris läbi,? kirjeldab Fertilitase psühholoog Anneli Salk tüüpilise stressi küüsis meesjuhi seisundit. Paljudes firmades ühe?kahepäevaseid tööstressi vähendamise koolitusi korraldanud Salk ütleb, et läbi põlevad enamasti üle 30aastased keskastme mees- ja naisjuhid, kes peavad alluvad tõhusalt tööle panema ja kellelt ülemused nõuavad tulemusi. Neil on palju kohustusi ja suur vastutusekoorem.

Tööstress on psühholoogi sõnul hooajaline nähtus. Praegu on firmades tööjõudu suhteliselt vähe, mistõttu hooajaliste tööde ajal laotakse neile peale suur koormus ja tööpäevad lähevad pikaks. Kõik ettevõtte töötajad satuvad stressi koondamislaine ajal. Raske aeg on aasta lõpp, kui tuleb teha aruandeid. Septembris satuvad stressi tööl käivad emad, kelle lapsed lähevad kooli. Suvi on hingetõmbeaeg, ilusate ilmadega ei tule rahvale töömõtted nii väga pähe.

Salk rõhutab, et igaüks põeb tööstressi omamoodi. Kuid üldjoontes on nii: kui keegi töökaaslastest tõmbub endasse või hakkab pidevalt torisema, võib ta olla sügavas depressioonis.

Tavaline on telefoniallergia ? tööstressar palub kõned vastu võtta kellegi teisel, kuna ei suuda taluda seda, et temalt kogu aeg midagi tahetakse. Kui ta end tahtejõu abil toru võtma sunnib ja rääkima hakkab, läheb kramp enamasti üle.

Töömasenduse põdeja viskab õhtul voodisse pikali, aga magama ei jää, sest mõtted uitavad ringiratast tegemata tööde ümber. Reede õhtul ei suuda ta ennast töömõtetest välja lülitada ega tee puhkepäevaplaane, sest tal on tunne, nagu oleks homme jälle esmaspäev. Mõni unustab end puhkepäevadeks krooniliselt arvuti taha, selle asemel et suusatama minna või lapsed ammu lubatud teatrietendust vaatama viia. Koduste rahustamiseks tuuakse ettekääne, et kiire aeg saab varsti läbi, aga sama asi kordub nädalast nädalasse.

Tööstressar salgab tööl oma väsimust iga hinna eest. Ta ei julge öelda, et ei jõua pikki tööpäevi teha ega paluda arvete tegemise ajaks omale abilist. Tal on hirm, et temasugune lastakse lahti ja asemele võetakse mõni energiast pakatav kahekümneaastane.

Omaette juhus on vastumeelsus töö suhtes. Kui töö tundub vastik, siis pole see arvatavasti hingelähedane ja tuleks tõsiselt mõelda elukutse vahetamise peale. Kes ei talu klientide teenindamist, peaks kaaluma sellise ameti valimist, kus pole vaja suhelda. Läbipõlenud müüjast võib saada oma tööst rõõmu tundev õmbleja.

Anneli Salk ütleb, et tööpingetel ei tohi lasta üle pea kasvada. Juba esimeste tundemärkide ilmnemisel tuleks teha midagi meeldivat. ?Võtke sooja vanni, minge mere äärde, lobisege sõpradega või võtke lemmikloom,? soovitab ta. ?Pigem võiks väheke laiselda kui ennast lakkamatult tagant piitsutades vint üle keerata.?

Stressiravi peaks alustama meega kummeli-, palderjanijuure- jt rohuteedest ning jalavannidest. Kangetele antidepressantidele soovitab Anneli Salk üle minna samm-sammult, kui leebematest vahenditest abi ei ole.

Kui aga vint on juba üle keeratud, siis pole lemmiktegevusestki tihti enam kasu ? põnevale filmile kaasaelamise asemel heietab stressis inimene peas ikkagi töömõtteid. Sel juhul on esimene suur samm rahu saavutamise poole ikkagi psühholoogi juurde minek.

Psühholoogil on tööstressi põdejate jaoks varuks lõdvestumistehnikaid, mis aitavad mõttemaailma korrastada. Näiteks on olemas tehnika, mis õpetab aega õigesti tajuma. Nimelt tajub töös läbipõlenu aega nii, nagu oleksid kõikide päevade tööd kokku kuhjunud. Seepärast mõtleb ta ühekorraga nii homsete kui ka ülehomsete asjade peale ega oska ette võtta üht tööd korraga. Aja tajumist õpetav tehnika toobki tagasi teadmise, et päev jaotub hommikuks, lõunaks ja õhtuks.

Mõtete korrastamise tehnika aitab leppida olukorraga, et midagi jääb aja- või jõupuudusel paratamtult tegemata. Depressioonis olles tundub nimelt, et sama suuri töömuresid on korraga palju kaelas.

Kuna stress tekib tihti, kui ollakse rinnutsi mõne lahendamata probleemiga, siis abistab ka enese n-ö kõrvalt nägemise oskus. Sellise tehnikaga õpetatakse end justkui distantsi pealt, emotsioonideta vaatama. Nii saab väsimust ja pingeid kõrvale jättes mõtlema hakata, mida teha ja mida mitte.

Anneli Salk lisab, et arukad ülemused saavad aru, et pädevad töötajad on iga firma suurim ressurss, mille raiskamine mõjub ettevõtte käekäigule halvasti.

Autor: Eha Laanepere