Riigilt saab vara ühe krooni eest

Riik on aasta-aastalt üritanud endale kuuluvast, aga riigivõimu teostamiseks mitte vajalikust varast lahti saada. Suuremad ja magusamad majad on juba maha müüdud. Valitsuses üritatakse teostada ideed riigi kinnisvara haldavast äriühingust, mis vabastaks ministeeriumid rentimisprobleemidest.

Kui ministeerium tahab, võib ta oma vara välja rentida ka null krooni eest. Seda lubab valitsuse määrus 1995. aastast riigivara rendile andmise kohta. Määrus ütleb, et alghinda ei pea määrama, kui rendileantava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. Ehk siis inimkeeli ? tasuta antakse seda vara, mida keegi raha eest ei taha.

Kindlasti ei käi selle punkti alla välissaatkondade kenad hooned, millest osas pesitsevad välisriikide esindused ühe krooni eest aastas.

Rahandusministeeriumi riigiarvestuse osakonna registrite talituse juhataja Ville Kivari sõnul on sellise hinnaga välissaatkondadele kinnisvara rentinud välisministeerium. ?See on iga riigivara valitseja enda otsustada, mis hinnaga ta vara rendib,? märgib Kivari.

Välisministeeriumi pressiesindaja Tiina Maibergi sõnul algas osale saatkondadele ühe krooni eest ruumide rentimine juba 1990ndate alguses ja toimub siiani pariteetsetel alustel.

Samuti võib põllumajandusministeeriumi ruutmeetri rendihinda kuus mõõta poolikutes sentides. Selle põhjuseks on asjaolu, et põllumajandusministeerium on välja rentinud palju turbatootmisrajatisi, mis ilmselt pole kinnisvaraobjektidena teab mis ihaldusväärsed.

Hulgaliselt ja tõenäoliselt ka imeodavalt on Hiiumaal asuvat maad põllumajandusministeeriumilt rentinud AS Lacto, kellel on saarel juustuvabrik ja piimafarm.

Valdavalt otsustab ministeerium rendileandmise siiski enampakkumisel. Vastavalt riigivara rentimise reeglitele tuleb selleks korraldada oksjon.

Kõige rohkem rendiraha kuus ehk 263 000 krooni toob riigile sisse sotsiaalministeerium, kes valdavalt rendib ruume välja hinnaga üle 100 krooni ruutmeeter. See ministeerium oskab kõige paremini ära kasutada ka oma suurt peahoonet Gonsiori tänaval, kus asub paarkümmend firmat ja ühendust, nende hulgas ka näiteks Tööstuse ja Tööandjate Keskliit.

Rahandusministeeriumile kuulub üllatuslikult jupp iidset linnamüüri koos Neitsitorni ja Tallitorniga. Ministeeriumis enam ei mäletatagi, kuidas need tornid nende bilanssi sattusid. Lisaks saab rahandusministeerium rendiraha Nunne tänaval asuvalt hotellilt Imperial ning paarilt ministeeriumi hoones asuvalt firmalt.

Majandusministeeriumi kinnisvara rendihinna muudavad madalaks mitmed laopinnad. Lisaks rendib ministeerium välja ruume Kiriku tn 4 ja 6 asuvates hoonetes paarile firmale ning Lai tn 27 majas BDG meelelahutusele.

Viimases majas rendib ka kultuuriministeerium ruume Tropicana Kaubandusele. RS Hansa Auto Eesti AS tegutseb kultuuriministeeriumile kuuluvates hoonetes Betooni põik 8.

Justiitsministeerium rendib ruume advokaadibüroole Jakobson ja Kunila ning Alvari tänaval oma töötajatele eluruume. Justiitsministeeriumi avalike suhete juhi Kristiina Herodese sõnul on neil üsna palju väljaspool Tallinna elavaid töötajaid, kellele ajutine elamispind Tallinnas igati ära kulub.

Haridusministeeriumi üks suuremaid rentnikke on Audentese erakool, kes maksab ministeeriumile hoonete, spordiväljakute ja koguni asfaltteede eest.

Tõsiseid probleeme rentnikega pole ministeeriumidel ette tulnud või ei soovi nad sellest avalikult rääkida.

Põllumajandusministeeriumi riigivara haldamise osakonna juhataja Helje Veer märgib, et aastate jooksul on esinenud ka mõningaid probleeme rentnikega, kuid alati on ilma kõrvaliste jõududeta hakkama saadud ja kokkulepped saavutatud. ?Kõrvalise abi kasutamine on seotud raskustega, sest puuduvad rahalised vahendid abi taotlemiseks,? nendib Veer.

Paraku ei saa ministeeriumid ka raha oma kinnisvara rentimisest enda eelarvetesse, sest kõik tulu riigivarast laekub riigieelarvesse. Oma vara rendist loodab riik tänavu saada 15,6 miljonit krooni ja riigimaa kasutamisest 600 000 krooni. Vara võõrandamisest on kavandatud 120,5 miljonit krooni.