Erakindlustus päästaks lonkava tervishoiusüsteemi

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna kindlustustalituse juhataja Siiri Tõniste sõnul on erahaiguskindlustuse teemal arutelusid peetud, kuid konkreetseid ideid praegu ei ole.

?Selle aasta sees võtab see teema kindlasti veel tuure üles, aga meie praegune seisukoht on pigem, et ootame ja vaatame, kuidas käivitub tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus ja kas kindlustusandjatel jätkub sellekski piisavalt ressursse,? rääkis Tõniste.

?Kindlasti on neid inimesi, kes on valmis ise mingil moel oma raha raviks kõrvale panema. Kui palju aga oleks ostujõulist nõudmist, seda on raske öelda,? ütles erahaigla Fertilitas tegevdirektor Meelis Roosimägi.

Kuid Roosimägi rõhutas, et eraravikindlustuse kõrvale peab ikkagi jääma riiklik süsteem. ?Kui tahame, et riik hoolitseks ka laste ja vanurite eest, siis mingisugune solidaarsuskindlustuse osa peab kindlasti olema,? rääkis Roosimägi.

Hansapanga Kindlustuse juhatuse esimees Priit Potisepp tunnistas, et praegune olukord pakub mõtlemisainet. ?Täna pean ma hambaravi ning osaliselt retseptiravimite eest ise tasuma, plaanilistel operatsioonidel pääseb kiiresti ?lauale?, kui ise arve kinni maksan. Siit tekib tõesti mõte, kas ei saaks kuidagi vabatahtliku haiguskindlustusega ennast paremini kindlustada,? mõtiskles Potisepp.

?Samas tuleb endale aru anda, et haiguskindlustus ei ole odav. Saades seltsilt teada kuumakse, hakkaksin hoolega kaaluma, kas maksta kindlustust või sama raha tagavaraks koguda,? lisas Potisepp. Tema hinnangul ei jätkuks lihtsalt tagavaraks kogutud rahast kallite operatsioonide kinnimaksmiseks. ?Siit viib vägisi mõte selleni, et esimeses etapis võiks täiendavalt kindlustada vaid piiritletud juhtumeid ? ravi kõrge maksumus, keskmine ja harvem esinemissagedus,? ütles ta.

Tõniste rahandusministeeriumist on arvamusel, et eraravikindlustuse käivitamiseks oleks vaja inimesi selleks mingil moel sundida. ?Praegu paistab aga probleem olevat ka selles, et kindlustusseltsid ise ei ole väga valmis ravikindlustust üle võtma, peljates seda oskuste puudumise pärast,? tõdes Tõniste.

Potisepp ei näe kindlustusfirmade poolel siiski suuri probleeme. ?Arvan, et kindlustusfirmad on huvitatud. Eesti kindlustusseltsidel on vastava toote pakkumise kogemus väike, kuid selle probleemi saab lahendada omanike toel.?

Potisepa hinnangul ei tohiks erahaiguskindlustusega tegelemine kindlustusseltsidele liialt riskantne olla. ?Kui kindlustatavad juhtumid ja hüvitiste ulatused on selgelt piiritletud, saab tariifi kalkuleerida küll, seega ka riske kontrolli all hoida,? uskus ta.

Roosimägi on veendunud, et kui riik suudab luua mehhanismi, on kindlustusfirmad kindlasti valmis turule tulema.

Peamist plussi vabatahtliku ravikindlustuse tekkimises näeb Potisepp selles, et kindlustajate ja raviasutuste vaheline vaba konkurents peaks suunama kogu süsteemi arengut efektiivsuse suunas. Sama meelt on ka Fertilitase juht. ?Kui mingit tasakaalustavat mehhanismi ei tule, jääb turule mingi arv riiklikus arengukavas ette nähtud haiglaid ja teised elavad niivõrd, kuivõrd patsiendid ei ole esimestega rahul ? võrdseid majanduslikke tingimusi ei ole, uutel turule tulijatel on raske, kui mitte võimatu,? ütles Roosimägi.

Majandusliku mehhanismi erahaiguskindlustuse ja sellest tulenevate ravivõimaluste tekkeks peaks saama paika kahe seadusega ? tervishoiukorralduse seadus ja ravikindlustusseadus. Esimene on riigikogus menetluses, teine jõudmas ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile. Ravikindlustusseadus sätestab, kuidas riikliku ravikindlustuse raha liigub, tervishoiukorralduse seadusega aga pannakse paika mehhanism üld- ehk perearstiabi suhtes, kiirabiteenuse suhtes.

?Kuid mehhanism ei ole paigas eriarstiabi suhtes. Paigas pole seepärast, et eriarstiabis on privilegeeritud paariad ? need, kes satuvad riiklikku arengukavva, kes saavad praeguse eelnõu kohaselt viieks aastaks lepingud haigekassaga, kes võivad saada riiklikke investeeringuid,? märkis Roosimägi.

Fertilitase juht pakkus välja ka lahendusvariandi. ?Näiteks selle raha eest, mis meil ravikindlustusse laekub, teeksid riiklikku haiglavõrgu arengukavva lülitatud haiglad oma lepingulise mahu ulatuses tööd. Kuna tegu on sisuliselt riikliku tellimusega, siis neilt ei tohiks tellida rohkem, kui on riigi võimalus ja nende võimsused peaksid olema sellele vastavad,? rääkis Roosimägi.

?Need raviasutused, mis ei ole selles arengukavas, peaksid ka saama mingis osas kaetud haigekassa kaudu, aga nendel võiks olla ka vabadus suhelda patsiendiga, nii nagu tahavad ? võtta mõne teenuse eest raha juurde või mitte. Ja kuna arengukavas olevad haiglad saavad turueelise, siis neil seda õigust ei oleks,? lootis Roosimägi.