Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kliendid süüdistavad sadamat

Sirje Niitra 15. veebruar 2001, 00:00

Eesti Merelaevanduse asedirektor Viktor Palmet oli eile Äripäevas toimunud ümarlaua tarvis välja arvutanud ühe oma kaubalaeva Transbaltica kulutused Tallinna ja Helsingi sadamas.

Saadud arveid kokku liites leidis ta, et ühe reisi kohta maksis laevafirma Tallinna Sadamale 2,3 korda rohkem kui Soomes. Sama laeva kohta tehtud arvutused aasta ulatuses näitasid, et 208 reisi pealt tuli erinevus 1,8kordne.

Liites veel navigatsioonitasud, maksab sama laev Muugal aastas keskmiselt 1,7 korda enam kui Helsingis. Palmeti väitel on tulemused sarnased ka teiste Läänemere sadamatega võrreldes.

Võrreldes tasuliikide osakaalu sadamatasude süsteemis, selgus, et Eestis on administratsioonitasud mitu korda kõrgemad kui mujal ja nende osakaal tasude hulgas ebaloomulikult kõrge. Seda põhjendas Palmet sellega, et kui 90ndate aastate algul läks lastimisteenus sadamalt üle operaatoreile, üldist tasusüsteemi eriti ei muudetud.

?Juhtkonna poolt kehtestatud kõrgeks jäänud tasud annavad momendil ülikõrge sadama rentaabluse,? märkis Palmet. Administratsioonitasude läbimõeldud vähendamisega saaks tema hinnangul soodustada kaubavoogude kulgemist läbi Eesti. ?Enamikus meiega konkureerivates riikides luuakse sel alal edu saavutamiseks erinevaid soodustingimusi,? lisas ta.

Sadamatasud moodustavad 52 protsenti ASi Tallinna Sadam tuludest.

Ümarlauas operaatoreid esindanud Petromaks Stividori juhataja Robert Lepiksoni sõnul sööb sadamale makstav kaubatasu enamiku firma kasumist. Tema juhitav firma maksis eelmisel aastal 4,3 miljoni krooni suuruse kasumi juures Tallinna Sadamale 4,8 miljonit krooni kaubatasu, saades vastu vaid 300 000 krooni eest remonti raudteel.

?Seda nimetan mina kalõmi kogumiseks,? lausus Lepikson. Olukorras, kus söe laadimise kaubaomanike poolt aktsepteeritav maksimaalne tariif on 28 krooni tonni pealt ja kaubatasu moodustab sellest ligikaudu 30 protsenti, minetab Tallinna Sadam selle kauba osas konkurentsivõime, lausus Lepikson.

Lepiksoni sõnul on tingimused, mis eri firmadele sadamas antud, ebavõrdsed. ?Meil on kolm korda vähem kraanasid, kaks meetrit väiksem süvis ja oluliselt lühem kai, aga kohustuslik kaubakäive, millelt pealt maksu kasseeritakse, on ühesugune. Teised saavad selle koguse täis kahe kuuga ja võivad siis oma tariifid alla lasta ehk dumpingut harrastada,? selgitas ta.

Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann tunnistas, et ettevõtte tariifisüsteem on jäik ja seda on juba eelmise sadamajuhtkonna sõlmitud pikaajaliste lepingute tõttu väga raske muuta.

Rasmann lubas kaaluda ressursimaksu kehtestamise võimalust kaubatasu asemel. Sel juhul võrdsustuksid operaatorite töötingimused Tallinna Sadamas.

Rasmann ütles, et on nõus juba varem sõlmitud lepingute üle läbi rääkima, kuid tingimusel, et sadama tulud ei väheneks. ?Oleme oma äriruumiga praegu rahul,? lausus ta.

Tallinna Sadam on Rasmanni sõnul valmis kaubatasu vähendama vaid juhul, kui kauba kogus suureneb. ?Kui ühel kliendil tariifi vähendada, tuleks teisel samavõrra seda suurendada, kuid sellega pole keegi päri,? lisas turundusjuht Erik Sakkov.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing