Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmaauto varsti odavam
Kui seaduseelnõu praegusel kujul uuel aastal jõustub, võidavad ettevõtted näiteks 250 000kroonise auto ostmisel 30 000 krooni. Praegu kehtiv seadus selleks õigust ei anna.
Uue seaduse ootus sunnib firmasid autoostudega viivitama. ?Need ostud, millega annab venitada, kavatseme teha uuel aastal,? ütles ASi Hotronic pearaamatupidaja Anne Simson. ?Me ei osta odavamaid autosid kui 200 000?300 000 krooni ja sellelt mahaarvestatava käibemaksu summa on päris suur.?
Eesti Telefoni varahalduse direktori Teet Soonurme sõnul võib käibemaksu osaline tagastamine tuua muudatusi sõiduautode kasutusrendi ulatuses. ?Kui hetkel oleme kulude kokkuhoiu eesmärgil keskendunud sõiduautode kasutusrendile, siis uue seaduse jõustumisel vaatab Eesti Telefon oma tegevuse ümber vastavalt sellele, mis on ettevõttele kasulikum.?
Täies ulatuses saavad sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel käibemaksu ka uue eelnõu kohaselt maha arvata autode müügi- ja rendiettevõtted.
Lisaks sõiduautodele annab uus seaduseelnõu maksukohustuslasele õiguse käibemaksu 2/3 ulatuses maha arvata nende tarbeks ostetud mootorikütuselt. ?Arvestades, et meie autod sõidavad bensiiniga, on mahaarvatav summa märkimisväärne,? sõnas Anne Simson. Teet Soonurme sõnul annab uus seadus mootorikütuse pealt Eesti Telefonile kokkuhoidu sadu tuhandeid kroone aastas.
Uue seaduse kohaselt on käibemaksu alla on arvatud aga teenuse import ehk siinsete ettevõtjate poolt välismaalt osutatavad teenused, mida seni ei maksustatud.
KPMG maksukonsultandi Kadri Arula sõnul selle eelnõu punkti jõustumisel tavaettevõtte jaoks midagi muutuma ei peaks. ?Neil suureneb lihtsalt maksukohustuse osa ning tagasimakstav osa,? selgitas ta. ?Kannatajapooleks on eelkõige sellised firmad, kel pole ettevõtlust või kel on maksuvaba käive.?
Näidetena tõi Arula pangad ning kindlustusfirmad. ?Samas ei pruugi kõik pangad ja kindlustusseltsid olla käibemaksukohustuslased,? lisas Arula.
Salva Kindlustusest öeldi, et kuna see edasikindlustamist ei puuduta, siis võimalik seadusemuudatus neile mingit mõju ei avalda.
IMG Konsultanti juristi Ranno Tingase sõnul on uue süsteemi kehtestamine tingitud käibemaksualase seadusandluse harmoniseerimisest Euroopa Liidu direktiividega.
Uue süsteemi üks eesmärke on vähendada konkurentsimoonutusi eri riikide ettevõtjate vahel. ?Näiteks praegu võib rahavoogude juhtimise seisukohalt olla kasulikum osta sama teenust sama hinnaga välismaalt käibemaksuvabalt kui Eesti ettevõttelt käibemaksuga 18 protsenti,? selgitas Tingas.
Tingase hinnangul võivad tekkida erinevused käibemaksu maksmise kuu ja mahaarvamise kuu vahel. Näiteks teenus saadakse kätte ja käibemaks tuleb ära maksta ühel kuul, kuid kuna arve saabub alles järgmisel kuul, siis käibemaksu saab maha arvata alles järgmise kuu käibedeklaratsioonis. ?Samuti hakkavad need ettevõtteid, kes ostavad välismaalt teenust suurema summa eest, kui nad Eestis kaupu ja teenuseid müüvad, maksuametile silma jääma,? lisas Tingas. ?Seega on nende puhul põhjust kontrollida, miks ja kellelt nad teenuseid ostavad.?
Käibemaksuseaduse eelnõu sätestab ka sellegi, et käibe tekkimise koht on Eesti juhul, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eesti piiril. Säte lisati seetõttu, et kütuse veol Venemaalt Eestisse esines käibemaksust kõrvalehoidmist väitega, et kaup müüdi piiril.
Seaduseelnõu kohaselt tuleb käibemaksu maksta ka kauba või teenuse müügihinna alandamiseks riigi või kohaliku omavalitsusüksuse poolt müüjale antud rahaliselt toetuselt. Rahandusministeeriumi kaudsete maksude talituse peaspetsialisti Aet Külasalu sõnul käib see säte näiteks transpordifirmade kohta.
Eelnõus on mõned praegu nullmääraga maksustatavad või maksuvabad kaubad ja teenused viidud käibemaksumääraga 5% maksustatavate kaupade ja teenuste loetellu. Aet Külasalu sõnul kuuluvad nende hulka teatri- ja kontserdipiletid ning matuseteenused
Käibemaksu seisukohalt muutub ka registreeritud maksukohustuslase tegevuse lõpetamine. Seaduse jõustumisel maksustatakse käibemaksuga likvideerimisjaotisena jagatav vara, mille soetamisel oli registreeritud maksukohustuslane käibemaksu maha arvanud. Vara maksustatavaks väärtuseks loetakse selle turuhind.
Põhivara soetamisel makstud ja mahaarvatud käibemaksusummat korrigeeritakse eelnõu kohaselt viie kalendriaasta jooksul kehtiva seaduse kolme kalendriaasta asemel.
Loobutud on arve esitamise tähtaja nõudest, kehtiva seaduse kohaselt tuleb arve esitada seitsme päeva jooksul tehingu toimumise päevast või perioodist arvates, ning teisele registreeritud maksukohustuslasele võõrandatava kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel on loobutud arve kättesaamise ajast käibe toimumise aja kriteeriumina.
Uue käibemaksuseaduse jõustumine on planeeritud 1. jaanuarile 2002. Rahandusministeerium edastas käibemaksuseaduse eelnõu valitsusele arutamiseks eelmisel nädalal.