Dumpinguseadus lubab importijad kohtusse kaevata

Dumpingumaksu aitab vältida Eestisse imporditavatele kaupadele päritolumaast madalama hinna kehtestamist. Seni võisid välismaised tootjad Eesti turu võitmiseks müüa Eestisse kaupa omahinnast madalama hinnaga oma koduturu ja teiste eksportturgude kõrgema hinna arvel.

Majandusministeerium hindab praegu suureks võimalust, et välisfirmad tõrjuvad kohalikud konkurendid välja. Majandusministeeriumi väliskaubanduspoliitika peaspetsialisti Maret Veineri sõnul puudub paraku seni info, kui suurt mahtu Eestisse imporditavast kaubast võiks dumpinguvastane seadus puudutada, sest enne seaduse olemasolu ei ole saadud kokkuleppe kohaselt Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) ühtki uurimust teha.

Seni ei võta Eesti vastavalt vabakaubanduslepingutele tollimaksu paljude riikide kaupadelt, kaasa arvatud põllumajandustoodang. Veineri sõnul ei takistada vabakaubanduslepingud aga dumpinguvastase maksu rakendamist, kui tõestatakse dumpingu olemasolu.

Valmimisjärgus seaduse kohaselt saab dumpingukahtluse kaebuse esitada ettevõte või nende grupp, kelle turuosa kodumaal moodustab vähemalt 50%. Seadus võimaldab riigil algatada dumpingu uurimismenetluse ning kehtestada importkaubale spetsiaalse maksu, mis saadakse kauba nn normaalväärtuse ja ekspordihinna vahe võrdlemisel. Veineri sõnul tähendab normaalväärtus tavaliselt kauba hinda kodumaisel turul, millele lisatakse transpordikulud. Kui aga tootja kaupa koduturul ei müü, tuleb normaalväärtuse määramiseks uurida kauba omahinda.

Majandusministeeriumi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliidu ning Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsiooni esindajate sõnul ei ole ettevõtjad märgatavat huvi dumpinguvastase seaduse kehtestamise suhtes tundnud. Kaubandus-Tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Tederi sõnul on ettevõtjad liidu poole pöördunud hoopis teiste riikide dumpingusüüdistuste asjus Eesti tootjate vastu.

Majandusministeerium kavatseb impordi dumpingu uurimise anda konkurentsiametile. Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ütles, et ettevõtjate huvi dumpingu kontrollimiseks võib kasvada pärast seaduse vastuvõtmist. ?Kuna Eestis ei ole niisugust seadust varem olnud, siis arvan, et ettevõtjad ei ole osanud seda ka nõuda ega oodata,? ütles Proos. Tema sõnul esitatakse konkurentsiametile ka siseturul dumpinghinnaga toodagu turustamise kohta kaebusi harva.

Eesti Talupidajate Keskliidu peadirektori Kaul Nurme sõnul on dumping praegusel turul oleva ebaausa konkurentsi üks osa. ?Kui enamiku Euroopast tuleva põllumajandustoodangu kohta on Eesti suutnud vabakaubanduslepingutega kokku leppida, et sellele kaubale ei anta kodumaal eksporditoetust, siis teraviljatooted on nimistust välja jäetud. See teeb kohaliku tootja konkureerimise võimatuks,? rääkis Nurm. Tema sõnul on kahtlaselt odavad ka Poolast toodavad köögiviljad ja sealiha.

ASi Värska Vesi juhatuse esimehe Toivo Nõgesmäe sõnul viitavad dumpingule nii imporditavate kui ka kodumaiste välisomanikega ettevõtete toodanguhinnad. Mineraalveest imporditakse Eestisse näiteks Eviani toodet, Värska kaubamärki kasutab ka soomlaste kontrollitav Tartu Õlletehas. ?Vahepeal on märgata mõnede sarnase toodangu valmistajate hinna suurt langetamist ilmse eesmärgiga konkurentidele mõju avaldada. Meie kohaliku kapitaliga ja väike ettevõte ei saa hinda niimoodi kõigutada,? ütles Nõgesmäe, kelle hinnangul on samu probleeme ka mõnele Eesti kapitali valdusse jäänud õlletootjal.

Majandusministeeriumi eurointegratsiooniosakonna juhataja Tiina Lubergi sõnul ei saa Eesti dumpinguvastane seadus kaua kehtida, sest Euroopa Liitu astudes tuleb hakata rakendama sealset määrust. Sama puudutab ka teisi kommertskaitseseadusi: erakorralise kaitsemeetme ja subsiidiumide tasakaalustusmeetme seadust. ?Dumpinguvastane ja ülejäänud kaks seadust tuleb enne Euroopa Liitu vastu võtta seetõttu, et harjutada Eesti ettevõtjaid Euroopa tingimustega,? ütles Luberg.

Kava kohaselt hakkab dumpinguvastane seadus kehtima järgmisel aastal.